int2.gif (386 bytes) int3.gif (1094 bytes)

Reede,
16. juuni 2006
Nr 24-25

tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)
int4.gif (297 bytes)    

UUS!
Töökuulutused

Oplehe ankeet
Serverit teenindab EENet

ÕpL

Nõiavalla omapära

 

tausaus2.gif (113 bytes)

Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikeselohulist kultusekivi, kolm kivikalmet, viis hiiekohta jm.

Esmakordselt mainitakse Tuhala küla “Taani hindamisraamatus” 1241, Kataveskit 1447 ja Tuhala (Toal) mõisa 1468. aastal. Kool asutati 1768. Tuhala kirik valmis 1777. Samas asub kahe kabeliga iidne Tuhala kalmistu. Aastal 1816 moodustati Tuhala vald. 1899. rajati soojuselektrijaam. 1919 asutati Tuhala seltsimaja ja raamatukogu.
1939. aastani kestnud Tuhala valla rahvalik nimi oli Nõia­vald. Siit kogutud arvukaid nõia­lugusid säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus.
Siin on sündinud või elanud palju nimekaid ühiskonna- ja kultuuritegelasi, nagu Liivimaa atlase autor krahv Ludwig August Mellin, näitleja ja lavastaja Theodor Altermann jpt.
Kogu seda kanti iseloomustavad huvitavad karstinähtused, haruldased taimed ja rikas kultuurilugu. Ümbruskonnas asuvad lähestikku Tuhala maastikukaitseala, mille suurus on täpsustatud andmeil 188 ha, Kämbla loodukaitseala, 164 ha ja Tammiku loodukaitseala, 92 ha. Tuhala mõisapark on üks Põhja-Eesti liigirikkamaid.
Põlispuudest väärib märkimist enam kui 300 aasta vanune Kataveski hiiekadakas, millest möödudes vanasti kübarat kergitati.
Tuhala maastikukaitseala on Eesti suurim karstiala. Siin voolab Pirita vasakpoolne lisajõgi –Tuhala – Ämmaaugust alates kolmeharulisena 6 km maa all. Suurvee ajal kaob jõgi maa alla enam kui 80 neelukohast. Neist suuremad on Hundikuristik ja Eesti pikim, Virulase koobas (58 m). Tavalise veeseisu ajal neeldub vesi maa alla vaid Ämmaaugu kaudu ja tuleb uuesti päevavalgele Veetõusme allikatest. Ämmaaugu neelamisvõime on ligi 800 liitrit sekundis. Veetõusme allikate vooluhulk on üle 3000 l/sek.
Nõiakaev on unikaalne karsti­allikas. Suurvee ajal täituvad maa-alused pugemid kahe kuni kolme ööpäeva jooksul veega. Veesurve tõttu hakkab Nõiakaev “keema”, väljastades üle 100 l/sek. Kaev on 2,4 meetrit sügav. Rahvapärimus ütleb: kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad, hakkab Nõiakaev keema.
Maa-alused pugemid ei jõua võtta vastu kogu suurvett. See­tõttu täitub ka 2 km pikk Kuie jõeorg veega. Kokku ulatub Tuhala jõe vooluhulk suurvee ajal üle 5000 l/sek.
Aeg-ajalt esineb karstialal varinguid.

Õpetajate Leht © 1995 - 2003