AGNES HELLASTE, E. Vilde nim Juuru Gümnaasiumi õppealajuhataja:

“Kuulutuses otsisime viie aine õpetajaid, konkursiga tuli vaid üks vene keele õpetaja kandidaat, kes peagi loobus teise kooli kasuks. Vaatamata sellele, et me ei esita väga kõrgeid nõudmisi, annab maakoolis õpetajatepuudus tugevasti tunda. Oleksime teinud mõningaid mööndusi: kandidaat ei pea olema täpselt erialase haridusega, peaasi, et on läbinud vastava koolituse. Eriti suur puudus ongi keeleõpetajatest. Vene ja eesti keele tunnid jagasime olemasolevate õpetajate vahel ära, eesti keele õpetajatest töötab üks poole kohaga ka raamatukogus. Samuti annavad kaks olemasolevat õpetajat ära ajalootunnid, osa õpetajaid on meil liiga suure koormusega. Realistidena teadsime, et ilmselt tuleb soovitust vähem avaldusi. Lootsime, et leiame kas või mõnes aines uue õpetaja. Tegelikkuses leidsime vaid noore bioloogiaõpetaja, kes praegu veel õpib – keemiat. Tema ei tulnud konkursi kaudu. Bioloogiaõpetaja kohale laekus veel paar avaldust, kuid need kandidaadid ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele. Inglise keelt annab kevadeni sakslanna, kelle leidsime Comeniuse projekti kaudu. Praktikandile on 13 tundi nädalas paras. Tema kasutuses on praegu ka tuba korterist, mida oleksime saanud kaugemalt pärit õpetajate jaoks kasutada. Kevadel annan need tunnid ise, olen inglise filoloog.”
 

REIU SOOTLA, Türi Gümnaasiumi direktor:


“Kuulutuse avaldasime nende erialade õpetajate leidmiseks, kus õpetaja polnud veel õpinguid lõpetanud, õpetajaga oli sõlmitud tähtajaline leping või ei vastanud olemasolev inimene täielikult kvalifikatsiooninõuetele. See on eelkõige kohustuslik, aga siiski ka vajalik. Suure tõenäosusega võib tulla paremate näitajatega inimene, aga ei saa enne kõiki sildu põletada. Kui oleks tulnud tugevamaid kandidaate, oleksime leidnud rakenduse ka teistele olemasolevatele õpetajatele, kuna täienduskoolituse abil saavad nad hästi hakkama päris mitme ainega. Paljudel on muud head omadused, mis teevad nad koolile vajalikuks: suhtlemisoskus, tunneb eriala –saab suurepäraselt hakkama. Viimastel aastatel on lausa hea olnud, et meil pole koolis ühe aine õpetajat. Füüsikaõpetajaid on küll väga raske leida. Arvan, et füüsikat minnakse õppima ka tänapäeval, iseasi, mis elukutset lõpetanud pidama hakkavad. Meile tuli füüsikaõpetaja kohale üks avaldus oma valla staazikalt õpetajalt. Kuna paljud õpetajad on omandanud lisaerialana inglise keele õpetaja kutse, jagasime tunnid nende vahel. Sama lugu oli loodusainete ja vene keelega – pakkumisi ei tulnud, aga paljudel klassiõpetajatel on selle aine õpetamiseks vajalikud oskused. Küll aga leidsime konkursi kaudu taas oma endise raamatukoguhoidja.”


TIIA MIKSON, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja:


“Kuulutused ei andnud meile ühtegi sobivat kandidaati. Õnneks kuulis füüsikaõpetaja, 38-aastane mees, kes oli just elukohta vahetanud, sellest tuttavate kaudu. Meie tegime talle parema pakkumise kui teised. Kurvalt läks matemaatikaga, kus meile soovis tulla värskelt ülikooli lõpetanud noor mees. Jäi aga tulemata, kuna soovis edasi õppida magistriõppes, kuid kaugõppes ei osutunud see võimalikuks. Olime õnnetud, nii meie kui ka tema, jagasime 30 tundi õpetajate vahel ära. Õpetajatel on väga suur koormus, olukord on katastroofiline.”


HEIKI ROKKA, Puhja Gümnaasiumi direktor:


“Oleme seni suhteliselt hästi õpetajatega varustatud olnud, aga tundub, et kõige enam tuntakse Eesti koolides puudust inglise keele õpetajatest. Oleme ka varasematel aastatel just selle eriala õpetajat otsinud. Sel aastal leidsime sobiva inimese, kellel oli plaan asuda siiakanti elama. Kuulutus tuli vabast ametikohast lähtudes siiski avaldada ja teisi avaldusi märkimisväärselt palju ei laekunud. Matemaatikaõpetajat me konkursi kaudu ei saanud ega ole ka ise leidnud, kuigi oleksime võinud uuele inimesele täiskoormuse anda. Kaks matemaatikaõpetajat töötavad suure koormusega, väiksemate klasside tunde aitasid omavahel jagada klassiõpetajad. Töö- ja tehnoloogiaõpetuse kohale avaldusi ei tulnud, jätkasime sügisel ise otsinguid. Olude sunnil andis majandusalajuhataja mõnda aega poistele tööõpetust. Nüüdseks oleme leidnud erialase haridusega kogenud inimese, kes sõidab meile kaheks päevaks, tal on pool koormust. Ta annab tunde maakonna veel ühes koolis.”