Nobeli laureaatide jälgedes

Sihtasutus Archimedes motiveerib teadushuvilisi noori, korraldades õpilaste teadustööde riiklikke konkursse ja koordineerides Õpilaste Teadusliku Ühingu (ÕTÜ) tööd.

Septembris toimus Stockholmis 18. Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss. Sinna pääsevad osalema 35 riigi teadustööde konkursside võitjad – sel aastal kokku ligi 120 noort. See on kõige kõrgemal tasemel auditoorium, kus meie õpilased oma teadustöid on tutvustanud. Kui 2005. a konkursil õnnestus Eestit Moskvas esindanud Margus Niitsool pälvida 3. preemia ja meie esimesel osalemisaastal 2002 Viinis Liina Saarel eripreemia, siis tänavu meie poisid (Antsla Gümnaasiumi õpilane Peeter Jürviste ja töö kirjutamise ajal Saaremaa Ühisgümnaasiumis õppinud, praegu Tartu Ülikooli bioloogiatudeng Martin Silts) preemiani ei jõudnud. Nobeli kodumaal toimunud üritus juhtis osalejad konkursivälisel ajal Nobeli radadele: Nobeli muuseumi ja Stockholmi raekotta, kus tänapäeval Nobeli preemiaid välja antakse. Huvitav oli kohtumine Nobeli meditsiinipreemia laureaadi Arvid Carlssoniga.

Õpilaste teadustööde konkurss

 SA Archimedes on nüüd juba viis aastat püüdnud pakkuda teadushuvilistele noortele motivatsiooni ja tuge. Õpilaste teadustööde riiklik konkurss, mida korraldatakse aastast 2002 SA Archimedes, haridus- ja teadusministeeriumi, teaduskeskuse AHHAA ning alates sellest aastast Tallinna Loomaaia koostöös, annab noortele võimaluse oma tööd teistega võrrelda, samuti pääseda Euroopa Liidu konkursile ja tulevikus ehk ka teistele rahvusvahelistele konkurssidele. Antakse välja rahapreemiad eraldi põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele (preemiafond 50 000 krooni), lisaks hulk eripreemiaid. Peapreemiaks on võimalus osaleda järgmisel EL-i konkursil 2007. a sügisel Hispaanias Valencias. Aastatega on suurenenud osavõtvate koolide arv ja oluliselt tõusnud tööde tase. Töö valdkond ja teema on vabad. Võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise ajal 14–19-aastased õpilased või samal aastal ülikooli astunud üliõpilased kas üksi või kuni kolmeliikmelise meeskonnana. Konkursitöö peab valmima põhikoolis või gümnaasiumis õppimise ajal. Teema valikul tuleb arvestada, kas sellele ka sobiv juhendaja leidub. Õpetaja juhendamine ja julgustus on õpilaste teaduse juurde jõudmisel väga olulised. Edukad noorteadlased tegelevad neid huvitava teemaga mitu aastat, laskmata end heidutada väikestest ebaõnnestumisest või ebaedust esimestel konkurssidel. 2006. a konkursil osalenud ja teise vooru pääsenud Maari Põim Tallinna Nõmme Gümnaasiumist arvab: “Isegi kui uurimistööl ei ole esmalt erilist potentsiaali konkurssi võita, kui see on koostatud oma lõbuks, tuleks ikka konkursist osa võtta. Tähtis on ju osavõtt, mitte võit, ja autasustamisel on eri asutuste eripreemiatega ära märgitud isegi mõned sellised tööd, mis ei ole teise vooru pääsenud. Edu on küll magus, aga eelkõige on oluline teadustöö koostamisel saadud kogemus, mis ülikoolis marjaks ära kulub.” Kuigi enamik noorte uurimistöid valmib koolis õpetajate juhendamisel, on mõnikord oma huvi arendamiseks vaja vaadata koolist kaugemale. Õpetaja ei tea ega peagi alati teadma tänapäeva teaduse uurimisvaldkondi, uusi uurimismeetodeid, rääkimata sellest, et paljude asjade uurimiseks ei ole koolis vahendeidki. Mingil hetkel on õpetaja ülesanne arendamist vajav anne lihtsalt ära tunda ja noor sobivasse kohta edasi suunata. Et pakkuda sobivat uurimiskeskkonda ja vahendada teadusandekaid noori ning tegevteadlasi, taaskäivitati 2004. a HTM-i ja ÕTÜ vilistlaste toel Õpilaste Teaduslik Ühing, mille tegevust koordineerib SA Archimedes. Paari aastaga oleme juhendajatega kokku viinud ligi sada noort. ÕTÜ tegevuse esimesel perioodil (1980–1995) olid mõned kooli ajal sõlmunud suhted juhendajaga nii viljakad, et 8. klassis alanud koostöö viis välja doktorikraadi kaitsmiseni.

Õpilaste Teaduslik Ühing

Tänavu augustis Viitnal toimunud suvelaagri teema oli “Maailmakäsitluse erivormid”. Teadust püüti vaadelda erinevate maailmakäsituste raamistuses, arutleti usu ja teaduse, maailma ning sotsiaalse keskkonna üle. Teaduslikku, religioosset ja müsti-list maailmavaadet tutvustasid professor Mart Raukas, filosoof Einar Laigna, muinasjutu-uurija Marju Torp-Kõivupuu, akadeemik Enn Tõugu, professor Peeter Lorents ja professor Sirje Keevallik. Külalisesineja oli dr Gyözö Kovacs Ungarist. Kui Viitna laager on vabas vormis üritus, kus saab koos teadlastega kas või hommikuni filosofeerida, siis ÕTÜ sügiskonverentsid on akadeemi-lisemad. Seal saab oma teadustööd teistele ÕTÜ liikmetele tutvustada. Lisaks teaduskonverentsile omastele temaatilistele ja plenaarsessioonidele toimuvad avastusretked teadusasutustesse. Archimedese pakutavad võimalused ei ole mingi imerohi, mis igavlevatest lastest vaimustunud noorteadlased teeb – need on suunatud neile, kellel on juba huvi ja piisavalt järjekindlust, et alustatu lõpule viia. Õnneks on neid hämmastavalt palju.

Lisainfo ja olulised tähtajad

ÕTÜ sügiskonverents toimub 8. ja 9. detsembril Tallinnas. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 15. märts 2007. Lisainfo ja kontaktid http://www.archimedes.ee/noorteadlased. Foto: Õpilased pidasid esimesel laagriõhtul Viitnas maha ägeda dispuudi.

Terje Tuisk,
sihtasutus Archimedes