Rõngu hariduselu 320

Tartu–Valga–Otepää–Pikasilla maanteede ristil paikneva Rõngu alevi vaatamisväärsused on 1413. a rajatud Püha Miikaeli kirik (ainus ühelööviline sakraalhoone Lõuna-Eestis), kõver kõrts, mis kundede nappuse tõttu juba aastaid tühjana seisab, vaatamata sellele, et Rõngus ühtegi toitlustusasutust pole, ja keskkool, mis 1969. aastast asub Hiugemäel hoones, millele pidevalt juurde ehitatakse. Eriti hoogne tundub tegevus olevat tänavu, mil täitub 320 aastat Rõngu hariduselu algusest. Nimelt avas Ignatsi Jaak 1686. aastal Rõngu kirikumõisas kohalikele maalastele kooli.

Rõngu valla praegusel territooriumil on paiknenud kümmekond väikest kooli, millest praegu veel hinges vaid Rõngu Keskkool ja Valguta Lasteaed-Algkool. Koolijuht Raivo Ruukeli sõnul korraldasid ajalooringi poisid kooli juubeli eel pedagoogidele õppepäeva Rõngu hariduselu alguse teemal ja sõidutasid õpetajad bussiga kooli­ga seotud ajaloolistesse kohtadesse. Rõn­gu kihelkonnas on tegutsenud näiteks Lapetukme kool (1768–1919), Kirepi kool (1786–1968), Koruste kool (1786–1967), Uderna kool (1765–1973), Raigaste kool (1786–1934), Astuvere kool (1786–1915), Tilga kool (1872–1927).
Tänutäheks kunagistele maameestele tähistavad kunagisi koolikohti nüüd Rõngu ajalooringi poiste tööõpetuse tunnis meisterdatud tähised, mis õppekäigu ajal püsti pandi. Endine kauaaegne koolijuht ja matemaatikaõpetaja Leili Jomp kinnitab, et temal oli koolikohtade tähistamine juba ammu plaanis, aga ikka tuli midagi pakilisemat vahele. “Mainisin ideed meie ajalooõpetajale Anne Leppikule, kes eelistab sõnadele tegusid. Võttis poisid kokku ja ajas asja korda. Nad olid suure eeltöö teinud: praeguste omanikega kokku leppinud, kuhu koolikoha tähis panna. Elanikud ootasid meid väga, olid valmis õhtupimedani koha ajaloost rääkima, ehkki õpetaja Leppikul olid ka poisid giidideks koolitatud.”
Valla buss teeb hommikul 30-kilomeetrise ringi, et lapsi kooli tuua. Kõik 260 last oma majja enam ei mahugi. Kaks algklassi leiavad peavarju kohalikus lasteaias, aga sealgi avati mullu ja tänavu üks rühm senisele lisaks, nii et ruuminappus kummitab taas. Oma osa kooli kasvamisse annavad Valguta 6-klassiline Lasteaed-Algkool ja naabervalla Aakre kool. Seetõttu ongi Rõngus 7.–9. klassini juba aastaid paralleelklassid. Kahanemismärki ei näita ka gümnaasiumiaste – tänavune 10. klass oma 20 õpilasega on kooli suuremaid. Lapsevanemad teavad, et Rõngust saab konkurentsivõimelise hariduse.
Õppealajuhataja Arvet Silk kinnitab, et oma kooli põhikoolilõpetanud jäävad järjest rohkem samasse ka keskkooli. Andekamad lähevad Nõkku või Treffnerisse reaalaineid õppima, aga palju on ka neid, kes käivad Tartu gümnaasiumides oma võimeid testimas, saavad sinna sisse, aga lõpuks tulevad ikka koju. Viimasel ajal pole keegi ka Elvasse läinud, pigem tullakse sealt Rõngusse. “Tänavu jäid kõik tublimad põhikoolilõpetanud meie kooli. Kutsekoolidest on hinnatud Tartu Kutsehariduskeskus, seal on avatud noori huvitavaid erialasid.”

Rõngu kooli magnet

Mis magnet noori Rõngu kooli tõmbab? Vastavad 10. klassi õpilased.
Rõngu on kodule lähedal ja pealegi on kooli tase päris hea.
Ma tahan natuke tugevama põhja oma haridusele saada kui mõni teine, kes muu kooli valis. Rõngul on ümbruskonna koolidega võrreldes parem maine.
Pean käima oma õe jälgedes. Pealegi jäid siia minu parimad sõbrad.
Ma ei käinudki kusagil mujal katsetel, sest olen siin koolis juba nii kaua õppinud, et sellel polnud mõtet. Pealegi saan siin tegelda oma huvialadega.
Tulin Rõngu kooli, sest ei tahtnud Pukka minna, ja enamik sõpru jäi ka siia. Kool on täiesti sobiv. Kui õppida tahad, võid õppida igal pool.
Kool on mõnus: hea seltskond ja õpetajad on normaalsed.
Kodukoolis on transpordi ja eluasemega probleeme vähem kui kodust eemal. Peamine põhjus – minu tulevane amet nõuab enne kutset keskharidust.
Jätkan Rõngus, sest tunnen kõiki õpetajaid ja tean, mida minult oodatakse. Uues keskkonnas on raske uute nõudmistega harjuda. Eks ole ju ka tore mõelda, et olen kõik 12 aastat oma koolis õppinud.
Tahtsin pärast Palupera kooli Tartusse kutsekasse minna, aga tulin Rõngu kooli, et enne keskharidus omandada. Õppekava siin sobib.
Elva tundus liiga suur, Rõngus on turvalisem. Edaspidi tahan kodust kaugemale kutsekooli minna, aga seal nõutakse keskharidust.
10. klassi klassijuhataja, keemia­õpetaja Merike Luik: “Minul on Rõn­guga ajalooline side, sest siit on pärit minu vanaema. Ülikooli viimasel kursusel otsustasin minna tööle maakooli. Töötasingi Otepääl, aga siis otsis Rõngu kool mu üles ja pakkus täiskoormust. See oli 14 aastat tagasi ja senini pole ma kahetsenud. Luban, et vähemalt kolm aastat pean veel vastu, sest mul on nii tore klass.”
Õpilasomavalitsuse president Kaspar Oras kinnitab õpilasaktiivi nimel, et Rõngu koolis arvestatakse õpilastega ja see paneb neile ka vastutuse. “Seni oleme õpetajaid abistanud korrapidamises ja õpilasürituste korraldamine on ka meie kanda. Praegu on suurim ettevõtmine kooli vilistlaspeo korraldamine, kooli sünnipäeva tähistamine ja kaugel see jõululaatki enam. Päevakorral on kaubelda juhtkonnalt välja luba rebaste peo korraldamiseks. Veel ootame pikisilmi sõpruskooli, Abja Gümnaasiumi õpilasomavalitsuse liikmete külaskäiku.
Muidu on igapäevane töö: tuleb koos kooli turvatöötajaga tegelda probleemsete õpilastega, kontrollida helkurite olemasolu, et tagada meie kõigi turvaline koolitee. Ja loomulikult seisame igal võimalikul juhul õpilaste õiguste eest.”
Mis tagab õpilaste konkurentsivõime? Õppealajuhataja Arvet Silk ütleb pikemalt mõtlemata: “Suhteliselt püsiv õpetajate kaader, kes on igati aldis end täiendama. Kes on mingil kursusel osaleda soovinud, on seda ka saanud. Koolis töötavad ainekomisjonid tegelikult, mitte ainult paberil. Õpetajad teevad koostööd, kõik tunnevad üksteist ning õpilaste võimeid läbi ja lõhki. Kõige olulisemaks tulemuseks pean, et ükski õpilane pole riigieksamitel saavutanud vähem kui 20 punkti – kõik soovijad on keskhariduse omandanud. Tartu linna ja maakonna kokkuvõttes olid meie kirjandikirjutajad kolmandad, punktisumma kokku oli tublisti üle riigi keskmise. Meil oli väga tubli ja väärikas emakeeleõpetaja Lehte Puudresell, keda asendab noor õpetaja Celia Arras.
Saab õppida arvutit – algklassides on see tunniplaanis, hiljem lisaeriala või ringitööna. Õpetajad on järjekorras, et arvutiklassis ainetunde läbi viia. Saab õppida majandust (10. kl) ja keskkonnakeemiat (9. ja 11. kl), keskkonnaõpetus on 11. klassi tunniplaanis.
Jaanuaris täitub kümme aastat ajast, mil kool hakkas geograafiaõpetaja Mare Tina eestvõttel osalema rahvusvahelises GLOBE-keskkonnaprojektis. Kõik abituriendid õpivad valla kulu ja kirjadega autojuhtimist ja saavad juhiload, kui eksami ära teevad. Tänu vallavalitsusele söövad kooli kõik 260 õpilast tasuta koolieinet. Mõne pere jaoks on see oluline abi.”

Väikse kooli voorused

Aastaid õpilaste lemmikõpetajaks hinnatud bioloog Eha Jans: “Olen Rõngu koolis töötanud üle 30 aasta, tunnen nii lapsevanemaid kui ka kõiki lapsi. Lisaks on meil sõbralik kollektiiv. See on väikese maakooli voorus.
Mind bioloogina aitab õppetöös kooliümbruse mitmekesiste pinnavormidega loodus – 6. ja 7. klassiga jõuab koolitunni jooksul Hiugemäe vabalt läbi käia, uurime taimi ning samblikke. Tänapäeval kutsutakse seda peenelt õues õppimiseks, aga meil on see tavaline metsataimede õppimise tund. Räägin juurde juttu ja näitan pilte. Lapsi huvitavad põnevad looduslood.
Nagu igal aineõpetajal on minulgi hea meel, kui keegi läheb ülikooli just minu ainet edasi õppima. Tänavu läks kaks lõpetanut: üks TÜ-sse bioloogiat ja teine maaülikooli keskkonnakaitset õppima. On olnud aegu, kus üle poolte lõpetanutest on kõrgkooli pääsenud, ühel aastal väikesest lennust lausa kõik. Ju oli meil aega neile individuaalselt läheneda. Mina ei vahetaks mingi hinna eest oma kodust maakooli suure kombinaatkooli vastu.”

Koolijuht Raivo Ruukel peab Rõngu kooli suurimaks plussiks lapsekeskset turvalist õhkkonda, kus õpetaja jõuab iga õpilaseni. “Koolis töötavad psühholoog ja logopeed, tänavusest sügisest ka sotsiaalpedagoog. Tihe side on valla konstaablitega. Andres Toode ja Priit Kotkas astuvad sageli läbi. Koolipidude ajal aitab sellestki, kui nad majast mööda sõidavad. Meie õpilane ei jää alevi vahelgi anonüümseks. Eks kogu see sõnum jõuab ka lastevanemateni. Igal suvel riputatakse riigieksamite tulemused ajalehte, kust siis lapsevanemad näpuga rida ajavad. Äkki ongi see kõik kokku üks põhjus, miks meie kooli meelsasti tullakse.
Teiseks põhjuseks pean õpikeskkonna paranemist. Märtsis avasime moodsa võimla, mis sai korraliku ventilatsiooni ja riistakambrid. Lisaks aeroobika- ja jõusaali. Ainuüksi viimase sisustus läks maksma 200 000 krooni. Nüüd on nii aeroobika- kui ka jõusaalis ringitundidele järjekorrad. Noor aeroobikaõpetaja (ja füüsik) Anne Anier õpetab neidudele flamencotantsu. Staadioni kõrvale ehitati suvel puitpõrandaga täismõõtmeline korvpalliväljak.”
Sügiseks valmis õpetaja tööna võim­lemislinnaku esimene järk: saab rööbaspuudel ja kangil turnida, varbseinal kõhulihaseid treenida ning poomil tasakaalu harjutada. Koolil on ka korralik suusabaas. “Meil on tore tava korraldada talvel Rõn­gu suusamatk-maraton, millest võtavad osa ka lapsevanemad ja naaberkoolide õpilased. Eri pikkusega rajad on mõõdetud välja vanust arvestades. Populaarsed on sügisesed tervisepäeva matkad. Kes matkab jalgsi, kes jalgrattaga,” räägib sportliku minevikuga koolijuht.
Kuumim uudis on aga kooli juurdeehitis ja vana koolihoone renoveerimise kava. Direktor loodab, et juba selle aasta sees lüüakse kopp maasse. “Vana katlamaja asemele ehitatakse koolihoonele üks tiib juurde. Saame oma algklassid lasteaiast ära tuua.”
Homsel peol on vilistlastel seega viimane võimalus vana kooli­hoonet külastada. Teadmiseks vilistlastele ja valla­rahvale! Kooli juubeliks üllitatakse mitu trükist. Kooliajaloo ja laste omaloomin­gu almanahhi “Ise öeldud, hästi öeldud” on kokku seadnud emakeeleõpetaja Celia Arras, keda aitasid emakeeleõpetaja Rutt Viljaste ja kunstiõpetaja Ellu Eensalu. Muusikaõpetaja Erle Mägi vallas ja maakonnas ilma teinud laulustuudio laululapsed laulavad juubeliks ilmuval CD-l.

Rõngu vallavanem Aivar Kuuskvere: “Valla eelarvest kulub Rõngu Las­teaia, Valguta Lasteaia-Algkooli ja Rõn­gu Keskkooli ülalpidamiseks lõviosa rahast. Vallavolikogu kõik koosseisud on pidanud oluliseks väikese Valguta lasteasutuse püsimajäämist.
Ühelt poolt teeb rõõmu, et lasteaed kosub ja viimasel kahel aastal on avatud uus rühm. See tähendab, et seal peavarju leidnud algklassid tuleb kooli tagasi saata. Elva ja Rõngu ümbruse tööstusettevõtted vajavad tööjõudu ja nõudlus lasteaiakohtade järele näitab, et seni lastega kodus olnud emad on endale töökoha leidnud.
Kõik see tähendab aga seda, et Rõngu Keskkool vajab juurdeehitust ja vallavolikogu on pikkade läbirääkimiste tulemusel andnud selleks nõusoleku. Ehitus ja vana hoone renoveerimine läheb maksma 25 mln krooni. Ehitustööde korralduse üle käivad läbirääkimised Riigi Kinnisvara AS-iga, sest ilmselt tuleb ehitustööd ühitada õppetööga. 30 aastat renti maksta ei tule jupiti ehitamisest kallim, sest ehitushinnad ju pidevalt tõusevad.
Kuna vald areneb jõudsalt, loodan, et meilt keskhariduse saanud noored tulevad pärast ametiõpet kodukanti tagasi. Eriti ootame korraliku kesk- ja kutsekoolitusega mehhaanikut, kes poleks mitte üksnes osav mutrikeeraja, vaid tunneks hästi ka arvutit ja teaks koolikeemiast enamat. Oleks aktiivne ja hakkaja noor, kes peaks tööst lugu. Ootame universaalseid ja laia silmaringiga noori.”