Tehnoloogiakool üldhariduskoolis

Iga õpetaja teab, et koolis näiliselt omandatu ja selle praktilise rakendamise vahel võib haigutada ehmatav lõhe. Füüsikatunnis meetermõõdustikku õppivad lapsed võivad käsitöötunnis alustada mõõtmist skaala esimese sentimeetri tähisest, matemaatikatundides protsendiülesannete kallal higistajad ei oska oma teadmisi keemiatunnis kasutada. Kuidas anda vananenud õppekavadesse takerduvas koolis lastele elulähedasemaid teadmisi? Esialgu jäävad peamisteks võimalusteks huviharidus ja eriprojektid.

Tallinna Reaalkooli algatatud ja Euroopa Liidu rahastatud projekti „Tehnoloogiakool üldhariduskoolis” peamine eesmärk on edendada õpetajate innovaatilist rakenduslikku õppetegevust, et suurendada põhikooliõpilaste huvi reaal- ja loodusainete vastu.

Nelja kooli koostöö
Lapsed seatakse inseneriülesannete ette, neid pannakse huvitava tööülesande kallal nuputama, tuletama meelde koolis õpitut ning seejärel kasutama oma käsitööoskusi, et valmistada toimiv ese või seade. Selleks on riiklike õppekavade, olemasolevate õppematerjalide ja väliskoolituste baasil koostatud õppematerjale, mis võimaldavad läbi viia ühendatud õpilasvõistlust ja õpetajakoolitust (võistluskoolitust).
Projektist võtavad põhitiimina osa Tallinna Reaalkooli, Elva Güm­naa­siumi, Tallinna Ühisgüm­naasiumi ja Pelgulinna Gümnaasiumi 7.–9. klassi õpilased ja õpetajad. Koolivaheaegadel toimuvates võistluskoolitustes kutsutakse osalema ka teiste koolide õpilasi ning füüsika, matemaatika, keemia, loodusõpetuse ja geograafia, informaatika ja tööõpetuse õpetajad. Ka neljast nimetatud koolist võistluskoolitustele kutsutavate õpilaste ring muutub pidevalt, ehkki on lapsi, kellele projekt meeldib sedavõrd, et neid on raske sellest eemal hoida.

Valmis teha elektrituulik
Esimesel võistluskoolitusel tuli ehitada väike elektrituulik (nn tuulegeneraator). Valminud tööde hindamisel peeti olulisimaks tuuliku hinna ja tootlikkuse suhet, kuid kõigi koolituste puhul hinnatakse ka töö kavandamise protsessi, meeskonnatööd, viimistlust ja presentatsiooni.
Nii nagu järgnevate koolituste puhul, tuli ka siin sisuliselt tegelda optimeerimisega ja mõelda paljudele küsimustele, näiteks kuidas kinnitada tuulejõujaam „maa” külge; kuidas seade püsib tugeva tuule käes stabiilsena; millise kujuga ja mitu tiivikut valmistada; kui suured tiivikud ehitada; kuidas ja millises suunas tiivikud orienteerida ja kinnitada (vertikaalselt või horisontaalselt); kuidas ja kuhu kinnitada generaator ja pöörlemisülekande mehhanism; kuidas paigutada elektrijuhtmed generaatorist väljundklemmideni.

Disainida ja ehitada sild
Teise ürituse käigus projekteeriti, disainiti ja ehitati etteantud tingimustele vastav sild, kusjuures hindamisel oli määrav selle tugevus. Kolmandal võistluskoolitusel tutvuti ahelreaktsioonidega ning valmistati neid ise. Peamiseks ülesandeks oli valmistada vähemalt 12 elemendist (väntmehhanism, rihmülekanne, lüliti, kang, plokk, elektromagnet, pendel) koosnev ahelreaktsiooni mehhanism (nn Rubie Goldbergi masin) etteantud mõõtmetega raamistikku.
Juulis Elva lähedal toimunud laagris tutvusime mitme tehnoloogia ja võttega, mida tunti juba muinasajal ja mis olid ellujäämiseks hädavajalikud –
onni ehitamine, looduslikest materjalidest punumis- ja sidumisvahendid ning kompassita tundmatul maastikul orienteerumine.

Tuld seekord kätte ei saadud
Prooviti ka tule tegemist tikkudeta. Küllap on kõik lapsed kuulnud, et loodusrahvad saavad tuld kaht puutükki omavahel hõõrudes. Kui seda aga ise proovima hakata, võib tõdeda, et nii küll lõket põlema ei saa.
Nii nagu kõrgtehnoloogias, oli ka esiaja tehnoloogiates oluline rakendada kõiki oma teadmisi ja avastada väikseid nippe, mis ülesande lahendamisele lähemale viivad. Oluline on, millisest puidust on ülemine ja alumine puutükk, millisest puust ja kui pikk peaks olema vibu, milline on vibunöör ja kuidas hõõrdumisel eraldava puupuru hõõgumist kinni püüda. Kuigi tuld sel korral kätte ei saadud, oldi sellele üsna lähedal ja tõdeti, et see peaks võimalik olema.
Tehnoloogiakoolitused jätkuvad sellelgi kooliaastal. Iga uue koolituse sisu jäetakse osavõtjatele üllatuseks.

Rein Kuresoo