Kuivõrd õigustatud on doktoritöö tegemine palgatöö kõrvalt?


TARMO UUSTALU, TTÜ küberneetika instituudi vanemteadur:
„Doktorantuur muu töö kõrvalt on harvadel juhtudel võimalik, aga süsteemina kurjast. Doktorantuur on ise töö: see pole õpe, vaid teadustöö, mida tehakse neli aastat, täisajaga, teaduskeskkonnas. Mistõttu doktorantuuris olemise vältel peaks doktorant saama töötasu koos vastavate sotsiaalsete garantiidega, mitte õppetoetust. Kui riik või ülikoolid saadavad üliõpilastele sõnumi, et doktorikraadi on võimalik saada millegi vähemaga kui nelja-aastase täisajalise pühendumusega, petavad nad nii neid kui ka iseendid. Doktorandid ei lõpeta ning neile kulutatud ressursid jooksevad tühja.
Loomulikult peavad andekad inimesed tohtima muu töö kõrvalt aastate jooksul doktoritöö teha ja selle eksternina kaitsta. Kes seda suudavad, neid tuleb tunnustada. Aga ehitada doktorantuuri süsteem üles massilisele osaajalisusele on jämedalt vale. Täna ei puutu üliõpilased isegi magistriõppes enam kokku teadusega, enne doktorantuuri nad teadust ei näegi. Kui doktorantuuri tulevad nad arusaamisega, et see on nagu pikem magistrantuur, siis on ainult loomulik, et me ei saa tulemust.”

BIRUTE KLAAS, TÜ õppeprorektor:
„Töö kõrvalt doktoritöö tegemise võimalust kasutavad väga paljud doktorandid, kes majanduslikel või perekondlikel põhjustel ei saa täielikult õpingutele pühenduda. Tartu Ülikoolis taotles 2007. aastal doktorantuuri kohta 453 inimest, neist 153 soovis õppida töö kõrvalt. Doktorandid töötavad sageli oma erialale lähedasel ametikohal, mis võimaldab töökogemust ka õpingute puhul arvestada. Töö ja õpingute oskuslik ühendamine võib anda suurepärase tulemuse: inimene teab juba, mida tal vaja on, õpib teadlikumalt, oskab valida olulisi õppeaineid ning sageli on ka doktoritöö teema seotud igapäevatöös olulise ja huvipakkuva küsimusega.
Töö kõrvalt õppimisel on samas ka negatiivne külg. Töökohustuste tõttu puudub võimalus end täielikult doktoriõpingutele ja uurimistööle pühendada, mistõttu õpingud võivad venida. Vähem järjekindlad inimesed võivad aastate jooksul väsida ning doktoriõpingud pooleli jätta. Kindlasti on töö kõrvalt õppimine küllaltki pingeline ja väsitav. Kui töökoht juhtub olema teises linnas, võib olla raskendatud vajalikel loengutel käimine ja eksamite-arvestuste õigeaegne sooritamine.
Töö kõrvalt doktorikraadi taotlemine on mõeldav eelkõige humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas. On aga erialasid, kus ei ole üldse mõeldav doktorantuuris õppida, juhul kui töökoht ei asu kas samas struktuuriüksuses või siis asutuses, kus on võimalik tegelda spetsiifilise tööga. Eelkõige kuuluvad siia loodusteaduste erialad, kus on vajalik vastava materiaalse baasi olemasolu ja võimalus sooritada vajalikke eksperimente.”

REIN VAIKMÄE, TTÜ teadusprorektor:
„Oleneb olukorrast. Loomulikult on kõige normaalsem, kui doktorant pühendub ainult doktoritööle. Elu sunnib paljusid tegema seda palgatöö kõrvalt. Ideaalvariandis töötab doktorant enam-vähem samas valdkonnas, mille kohta ta doktoritööd kirjutab. Kahetsusväärne on, et paljud
doktorandid peavad enda ja pere ülalpidamiseks raha teenima enda doktoritöö temaatikaga üldsegi mitte seotud alal. Töötamine on õigustatud siis, kui noor inimene, kellel ei ole veel päris selge, mida ta tahab teha, alles otsib oma valdkonda.
Mõni aeg tagasi rääkisid Hollandi Twente Ülikooli doktorandid mulle põhjalikult, kuidas nad pärast magistrikraadi kaitsmist endale sobivat teemat otsisid. Keemikutena uurisid nad, kus on tugev nüüdisaegne tööstus nende teemast huvitatud, pöördusid näiteks mitme autofirma poole. Nad leidsid töökohad, kus mõni aasta töötada, probleemi uurida ja siis konkreetse teemaga ülikooli doktorantuuri minna. See on minu arvates väga terve lähenemine, mida ka meil tuleks soosida. Valdkondades, kus praktiline pool on väga oluline, peaks doktoritöö tegemisega seostuvat palgatööd lausa soodustama.
Valdav osa TTÜ doktorantidest töötab, paljud neist ülikoolis teaduri ametikohal, paljud väljaspool firmades teemale lähedasel erialal. Loomulikult on see suur koormus ja kõik ei pea sellele vastu. On ka näiteid, kus firma tõmbab doktorandi ära – see puudutab eriti majandusteadlasi ja juriste. Firmas väga hinnatud inimesel, kellele makstakse kõrget palka, võib kaduda motivatsioon doktoritööd edasi teha.”

KATI TÄNAVSUU, TÜ doktorant:
„On erialasid, kus palgatöö tegemine doktoritöö kõrvalt, mis ei puuduta doktoritöö teemat, on praktiliselt võimatu, sest doktoritöö tegemiseks läheb vaja väga palju erialast tööd, näiteks labori katsed jne. Samas kui palgatöö kattub osaliselt või, mis veel parem, täielikult doktoritöö teemaga, ei ole mingit vahet, kui doktoritööd tehakse teise töö kõrvalt.
Doktoritöö tegemine palgatöö kõrvalt segab siiski doktoritöö tegemist, eriti juhul, kui doktori- ja palgatöö pole omavahel seotud, kuid kahjuks on see tihti vajalik.”