Kuidas edendada integratsiooni

Lasteaiavanus on parim vanus keelte õppimiseks. Siis õpitakse uusi keeli mängides, stressivabalt, rõõmsalt. Miks ei võta me seda väikeste laste iseärasust arvesse? Miks on meil eesti ja vene lasteaiad eraldi?

Kui meie perekond elas Norras, panime lapsed seal lasteaeda. Üllatav, aga tõsi – meie viieaastane poeg hakkas juba kahe nädala pärast kaaslastega norra keeles suhtlema ning õppis seda keelt iga päev huviga ja rõõmsalt juurde. Varsti rääkis ta norra keelt nagu norralased, isegi ilma aktsendita. Olen kuulnud, et selles vanuses lapsed on omandanud isegi viis-kuus võõrkeelt õppimata, lihtsalt eri keeltes kõnelevate inimestega suheldes.

Treeningul pole keeleprobleeme
Sporditreeningutel käivad eesti ja vene lapsed koos, me ei tee treeningrühmi rahvuste järgi, küll aga lasteaedu ja koole. Treeningrühmades ei ole mingeid keeleprobleeme. Vene lapsed õpivad tasapisi eesti, eesti lapsed vene keelt. Minu eesti õpilased on tihti palunud, et räägiksin nendega vahel ka vene keeles. Kui küsin, kas nad ikka saavad aru, vastavad nad: „Me püüame!” Neile on iga uus keel huvitav! Miks ei võiks eesti ja vene lapsed olla lasteaedades koos? Kõik lapsed on ju ühesugused: rõõmustavad ühtmoodi, kui treeningul kõik hästi välja tuleb, nutavad ühtmoodi, kui on ebaõnnestumisi.

Segarühm on hea mõlemale
Just lasteaias on õige aeg võõraid keeli õppida, eriti hilja on sellega alustada keskkoolis. Enamik vene lapsi on koolis 12 aastat eesti keelt õppinud, aga kui paljud neist suudavad eesti keeles vabalt suhelda? Üksikud. Teise keele õppimisega tuleb alustada enne seitsmendat eluaastat.
Meie perekonnas on 2-, 15- ja 18-aastane laps. Panime nad väiksena Eestis vene lasteaeda, et nad vene keelt ära ei unustaks. Eesti keelega pole muret, sest see on meie kodukeel. Vene keelt oskavadki meie lapsed väga hästi, aga vene lasteaed ei anna lastele päris õiget ettekujutust eesti kultuurist ja ajaloost, kuid seda on lapsele vaja, kui ta Eestis elab.
Miks ei võiks lasteaiarühmas olla pooled eesti ja pooled vene lapsed ning üks õpetaja suhelda eesti ja teine vene keeles? Segarühmas õpiksid lapsed teist keelt mitte ainult oma õpetajalt, vaid ka rühmakaaslastelt. Ja veel – vahetu suhtlemine teisest rahvusest lastega on isegi keeleõppeta kasulik eluline kogemus.
Segarühmad oleksid head ka eesti lastele – üks võõrkeel oleks mängeldes selge ja seda keelt läheb eestlasel endiselt vaja ka. Tallinna kesklinna kaupluste müüjad näiteks on enamasti vene noored, kes oskavad nii eesti kui ka vene keelt. Tallinnas müüja lihtsalt peab mõlemat keelt oskama. Lisaks müüja elukutsele on palju teisigi elualasid, kus nii eesti kui ka vene keele valdamine tuleb kasuks. Miks ei võiks eesti lapsed seda teist keelt juba lasteaias, pikki aastaid higi ja pisaraid valamata selgeks saada? Loome oma lastele paremad võimalused saada hea töökoht!

Kelle kulul?
Kui lasteaiarühmas on ühe asemel kaks õpetajat, tekib muidugi küsimus, kes maksab teise õpetaja palga. Appi võiks tulla riik, aga ka lapsevanemad võiksid anda oma panuse.
Kui elasime oma perekonnaga neli aastat Norras, kulus ligi viiendik meie täiesti korralikust palgast lasteaiamaksuks. Eestiga võrreldes oli see väga suur summa, seejuures polnud Norra lasteaed pooltki nii hea kui Eesti oma, kus õpetatakse lastele muusikat, tantsu, inglise keelt jm.

Veidi enam jaksaks maksta küll
Eesti lasteaiamaks pole kaugeltki viiendik kuupalgast. Nii suur ei tohikski see olla, aga praegusest natuke suurem küll. Tõsi, räägitakse, et rahval on raha vähe, aga kui Stockmanni kauba­majja minna, on seal rahvast nii palju, et vahel ei saa ostukorvigi. Õllesummerite jaoks jätkub inimestel ka raha küll. Miks ei võiks siis lasteaiakoha eest natuke rohkem maksta, kui vastutasuks saaks laps lasteaias teise keele selgeks?
Tallinnas juba on selliseid eralasteaedu, kus vanemad maksavad rohkem ja kus vene ja eesti lapsed saavad segarühmas käies mõlemad keeled selgeks, lõpetavad lasteaiad kakskeelsetena ja on suutelised õppima koolis mõlemas keeles.
Algkoolis võiks õppida segaklassides. Osa õppeaineid oleks ühes, osa teises keeles. Ka klassis võiks olla kaks õpetajat, et nii eesti kui ka vene lastel oleks abi kogu aeg käepärast.