Et suvi ei läheks luhta

Suvepuhkust võib veeta mitmeti – rannas lesides (eeldusel, et ilm võimaldab), aiamaal või põllulapil tööd tehes, kultuuriüritusi nautides, luge­des jne. Täiskasvanud or­ga­niseerivad endale meelepärase puhkuse üldiselt ise, kuid laste ja noorte koolivaheaja sisustamine osutub tihti igasuviseks probleemiks. Intelligentne haritlane võib väga edukalt suve mööda saata mõtiskledes ja tähti vaadates, kuid noorte tegevusetusel konstruktiivset tulemust üldiselt ei ole.
6000 noort valis sel aastal töise puhkuse õpilasmalevas. Malevate suur populaarsus on kahtlemata posi­tiivne, sest noorte väheliikuv elu­viis ja õhkõrn aimdus töötegemisest on viimastel aasta(kümne)tel järjest süvenenud ning alternatiivi arvuti vahendusel suhtlemisele või kaubanduskeskustes istumisele on hädasti vaja. Töötamine värskes õhus on üheksa kuud linna heitgaasidest küllastunud kopsudele sõna otseses mõttes „sõõm värsket õhku”.
Oluline on maleva (ja muude suviste töötegemiste) puhul ka enese­distsipliini arendamine. Noor mõistab, et vahel tuleb ennast kokku võt­ta ja tegelda ka vähem lõbusate asjadega. Arvestades 21. sajandi algusele iseloomulikku hedonistlikku ja eelkõige naudingutele suunatud elustiili, kus vastutusest kiputakse kõrvale hiilima ning üritatakse end pigem mugavalt läbi elu libistada, on noorte varajane tutvumine tööeluga igati tervitatav.
4. mai Õpetajate Lehes osutas Eesti Noorsootöö Keskuse töökasvatuse valdkonna peaekspert Aivo Tamm maleva ühele peamisele eesmärgile: kujundada noorte väärtushinnanguid, et nad oskaksid eristada olulist ebaolulisest ning hakkaksid mõistma, mida tähendab tööl käimine ja raha teenimine. Leidub ka noori, kellel vanematelt saadud iganädalane taskuraha ületab märgatavalt malevas teenitud summa, kuid arvan, et ka jõukast perest pärit noore jaoks on enda teenitu hoopis olulisem.
Malevaelu ei seisne kaugeltki ainult hommikust õhtuni töörügami­ses, vaid ka eakaaslastega suhtlemi­ses ja uute tutvuste sõlmimises. Siht­asutuse Tallinna Õpilasmalev 2006. aastal läbi viidud uurimuse kohaselt tuleb vaid 20% noortest malevasse eeskätt raha teenima. 50% peab kõige olulisemaks eakaaslastega suhtlemist ja ajaviidet ning 30% leiab, et malev on suurepärane võimalus ühendada rahateenimine ja meelelahutus. Seega on tegemist n-ö win-win-olukor­raga – tööandjad leiavad suveks tub­lid töötegijad oma majapidamistesse ning noored saavad esimesed read oma CV „Töökogemuse” reale. Rääkimata uutest tutvustest, lõkkeõhtutest ja jalgsimatkadest.
Loomulikult ei ole noored suvel tööl ainult malevas, vaid ka ettekandjate, müüjate, abilistena ehitusel jne. Siin on tähtis töö seaduslikkuse aspekt – kahjuks leidub firmasid, kes „mustalt”, tihti tööohutuseeskirju eirates alaealisi „palkavad”, seades sellega vahel laste elu lausa ohtu. Kui noor teeb juba varakult otsuse tööta­da ebaseaduslikult, kujundab see kahtlemata tema väärtushinnanguid ja edasist käitumist tööturul. Ning vastupidi – sõlmides 14–15-aastasena oma esimese ametliku töölepingu, ei soovi noor tõenäoliselt hiljem mitteametlikku tööd teha ega valeliku ärimehe ebaseaduslikule rikastumisele kaasa aidata.

Kristi Helme