Täna algab Haapsalus XII haridus­foorum teemal „Õpetaja õppi­vas koolis ja ühiskonnas”. Ava­sõnad on president Toomas Hend­rik Ilveselt, avaettekanded haridus- ja teadusminister Mailis Repsilt ning riigikogu kultuurikomisjoni esimehelt Olav Aarnalt.

9. detsembril tehti Laagri põhikoolis kokkuvõte kolmest eelfoorumist, mis peeti Pärnus, Sillamäel ja Tartus. Kõige elavamalt arutati Sillamäe eelfoorumilt saadud kogemusi ning tõdeti, et vene koolil ja õpetajal pole probleeme eesti kolleegist vähem. Lisaks eelfoorumitele on õpetaja teemat arutatud haridusfoorumi listis. Seal on olnud vaatluse all meie haridussüsteemi need omadused, mis võivad noort õpetajatööst eemale tõugata. Seega on õpetaja teemat enne suur foorumit juba mitme kandi pealt arutatud ja kindlasti muudab see Haapsalus peetavad arutelud viljakamaks.


Uut tüüpi arutelud

Statistika näitab, et juba mõne aasta pärast on ligi kaks kolmandikku Eesti pedagoogidest vanemad kui 60 aastat, samal ajal on alla 30aastasi õpetajaid ainult kümne protsendi ringis. Kui arvestada, et tänavu asus Tallinna Ülikoolis eesti keele õpetajaks õppima ainult üks noor inimene ja Tartus kolm, tuleb nõustuda minister Mailis Repsi tõdemusega, et õpetajate järelkasvuga on olukord katastroofiline. Küsimus on ju Eesti kooli jätkusuutlikkuses. Haapsalus arutataksegi, kuidas saab haridusfoorum omalt poolt küsimuse lahenemisele kaasa aiata.
Haridusfoorumi toimkonna koosolekul Laagris treeniti ka arutelude juhte. Haapsalu foorumil on tavalisest vähem akadeemilisi ettekandeid ja rohkem vaba arutelu. Kui foorum, siis foorum, mitte konverents. Sellega seoses harjutasid arutelude juhid koosolekul uut moodi rühmatööd, mille puhul inimesed võivad poole arutelu pealt rühma vahetada, soovi korral ka mitu korda.
Mõte on selles, et igaüks leiaks rühma, kus ta saab anda endast parima ja kust kõige rohkem vastu saab. Osa toimkonna liikmeid on osalenud sel viisil korraldatud aruteludes välismaal ja seal on toiminud süsteem hästi.


Konstruktiivne lähenemine

Koosolekul nenditi, et haridusfoorum ei pea tegema revolutsiooni, küll aga on vaja olla konstruktiivne, pakkuda esiletoodud probleemidele võimalikke lahendusi. Seepärast moodustab Haapsalu foorumi esimese päeva olulise osa best practice – parimate kogemuste tutvustamine ja analüüs.
Haridusfoorumit on alati iseloomustanud konstruktiivne lähenemi­ne. Foorumi väljatöötatud neljale võimalikule haridusstsenaariumile viidatakse tänaseni (praegune olukord näib vastavat pidevalt algavate haridusreformide stsenaariumile).
Haridusstrateegia „Õpi-Eesti” koostamine kujunes EHFile oodatust suuremaks projektiks, võiks isegi öelda, et epopöaks. Ametlikult kasutusele „Õpi-Eesti” ei läinud, kuid selle koostamise protsessist õppisid palju nii tegijad kui ka kritiseerijad. Ka haridusfoorumi listis välja töötatud „Kolmas õppekava” on konstruktiivne ettepanek ühe võimaliku lähenemisviisi läbiarutamiseks. Haapsalu foorumil koguneb häid ideid kindlasti juurde.


Haridus kõigile

Uus etapp algas haridusfoorumil 2003. aastal, kui haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmiti koostöölepe UNESCO programmi „Education for All” (EFA) täitmiseks Eestis. Selles ülemaailmses programmis märgitakse, et haridus on lapse inimõigus, mida ei tohi rikkuda, ja taotletakse, et aastaks 2015 oleks kõigile maailma lastele vähemalt algkooli vastuvõtt tagatud.
Praeguseks on tervelt kümme miljonit varem kõrvale jäänud last algkoolis õppima asunud. EFA programmis märgitakse ka, et sugudevaheline ebavõrdsus tuleb alg- ja põhikoolis kaotada aastaks 2005. Arengumaades tähendab see, et ka tüdrukud peavad koolis käima, arenenud maades on probleem just poiste kõrvalejäämine. Seepärast on ka Eestis EFA programmi mõte luua õpilastele (sh poistele) paremad võimalused koolis püsimiseks.
UNESCO selle programmiga peavad tegelema vabatahtlikud, mitte riik, ja nii ongi haridusfoorum EFA ülesanded enda peale võtnud. Viimaste aastate tegevus on toimunud globaalse loosungi „Haridus kõigile” all. Ka Haapsalus arutatakse, mida õpetaja selles ära saab teha ja mida saab õpetaja heaks teha.
Haapsalu foorumil tehtud ettepanekud süstematiseeritakse, üldistatakse, avaldatakse kogumikus, pannakse Internetti ja antakse ametlikult üle inimestele, kellel on haridusprotsessis otsustamise õigus. Foorumi väljatöötatud neljale haridusstsenaariumile, „Õpi-Eestile” ja „Kolmandale õppekavale” on viidanud nii mõnigi poliitik. See tähendab, et külvatud seemned on langenud viljakasse mulda, nende üle mõeldakse.


Mis sellest kõigest kasu on?

Mis kasu on haridusfoorumist? Mis selle tulemusel muutunud on või muu­tub? Midagi ikka.
Kõik haridusministrid on haridusfoorumit põhimõtteliselt toetanud ja foorumitel ka kohal käinud. Kui riigi-kogu liikmeid on kutsutud fooru­mi paneeldiskussioonidele, pole keegi keeldunud. Samas tuleb arvestada, et riigivõim võib rahva ettepane­kuid arvesse võtta, kuid ei pea seda tegema. Arvamuste pluralismi tingimustes polegi ettepanekuid nii lihtne arvesse võtta – igal ideel on alati vastaseid.
Haridusfoorum ei ole seadusandev ega täidesaatev organ, kuid on haridusrahva sõltumatu nõukoda. Kes soovib hariduses toimuvaid protsesse paremini mõista, võtab kaheks päevaks aja maha, et rahulikult ja tavali­sest süsteemsemalt probleemid ja võimalused läbi mõtelda. Võiks öelda ka nii: kui foorumil tekib hea täienduskoolituse tunne, on tegemist hea foorumiga.
NB! Foorumi ajal ja järel saab oma sõna sekka öelda Internetis aadressil http://lists.ut.ee:8888/wws/info/org.ehf.haridusfoorum. Failide „Noor õpetaja” ja „Kolmas õppekava” asukoht onhttp://lists.ut.ee:8888/wws/info/org. ehf.haridusfoorum. Programm „Hari­dus kõigile” asub aadressil http://www.unesco.ee/.