Mis teeb õpetajast õpetaja

Palju aastaid, iga kord, kui vahtralehed muutuvad kirjuks, kui algab kool, tärkab minus soov minna kooli ja ulatada õpetajale lilli. Paljud õpetajad on elu lõpuni meelde jäänud väärikate, mõistvate, andestavatena, oskusega oma ainet huvitavaks teha.

Küsisin mitmelt inimeselt, mis teeb õpetajast Õpetaja, kes ei lähe meelest ja kellest räägitakse ka oma lastele?
Tarmu Kurm, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja: „Kõige tähtsam on inimlikkus, võime mõista, andestada, tunnistada oma eksimust. Teiseks oskus ainet õpilastele huvitavaks teha. Samuti õppimistahte sisendamine õpilastesse.”
Priit, isa: „Õpetaja tõstab laste silmis kõrgemale, äratab lugupidamist, kui ta suudab oma eksimist tunnistada ja öelda seda ka õpilasele või lapsevanemale. Õpetajalt oodatakse mõistmist ja sirgeselgsust.”
Milvi, vanaema: „Õpetaja hinnatud omaduseks pean suhtlemisoskust, sest ta töötab inimestega, tahtmist õpetada ja oskust õpetatavat õpilastele huvitavaks teha.”
Jukka Johannes Sahlgren, Noa­root­si Gümnaasiumi rootsi keele õpe­taja: „Väga vajalik on oskus oma teadmisi järgmisele põlvkonnale edasi anda, et ühiskond oleks tulevikus jätkusuutlik. Õpetaja peab olema suhtlemises loomulik ja mõistev, kõigiga arvestama.”
Ella, vanaema: „Õpetaja oma isiksusega annab väga tähtsat eeskuju nii õpilastele kui ka nende vanematele. Suur pluss on, kui õpetaja suudab oma viga tunnistada ja vabandada. Tähtis on korrektne välimus. Õpetaja peaks olema delikaatne.”
Mikk, abiturient: „Klassi ees peab es-teetiline välja nägema, olgu mees või naine, noor või vana. Ei pea riides olema viimase moe järgi, piisab, kui riietus on puhas ja õpetaja tunneb end selles hästi. Õpetaja võiks anda vihjeid, mil viisil on ta ennast täiendanud, kust uusi fakte leidnud jms.”
Asta, õpetajast pensionär: „Ikka oskus materjali elavalt ja huvitavalt esitada, õpilased kuulama ja kaasa elama panna. Anda teavet, kust midagi uut ja põnevat õppematerjalile lisaks leida. Õpetaja peab ka kõige suuremas väänikus üles leidma selle, mis temas on head – läbini halb ei ole keegi –, ja sellele toetuma. Oluline on märgata lapse muret.”
 

Hilja Pauts, pensionär