Kuressaare Ametikoolis uuriti aastatel 2003 ja 2006, kuidas suhtuvad kutsekooliõpilased koolivägi­valda.

Koolivägivald on kooliga ühevanune, kuid sellest räägitakse üha sagedamini. Seoses ühiskonnas toimunud kiirete muutustega on laps jäänud suhteliselt üksinda. Kodu on sageli võimetu (majanduslikud toime­tulekuprobleemid, töö­ga hõivatus, alkoholism, stress) lapsele piisavalt aega ja tähelepanu pühendama. Vajakajäämised peresuhetes võivad halvendada suhteid eakaaslaste ja täiskasvanutega, mistõttu laps on sageli rahulolematu ning tal on emotsionaalseid probleeme. Mõju võib avaldada ka see, et koolis on kasvanud nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla juhtumite arv.
Kuressaare Ametikoolis uuris kooli­kiusamist ja emotsionaalseid probleeme Urmas Lehtsalu magistritöö raames 2003. a. Meie kasutasime sama küsimustikku, mille aluseks on saksa uurija Seiffge-Krenke probleemküsimustik. Küsitluse esimeses osas hindasid õpilased viiepallilisel skaalal probleemseid valdkondi (tulevik, enda isik, vanemad, eakaaslased, kool, vastassugupool, vaba aeg), teine osa keskendus koolivägivallale. Lähtusime eeldusest, et muutused ühiskonnas on mõjutanud perede materiaalset ja sotsiaalset toimetulekut. Huvi pakkus küsimus, kas vägivalla pidev kajastamine meedias on vähendanud vägivalda ja muutnud suhtumise sellesse taunivamaks.

Emotsionaalsed probleemid
Võrreldes Kuressaare Ametikooli õpilaste vastuseid varasema uuringu tulemustega, saame väita, et olenemata uurimuse kohast ja ajast ning küsitletavate soost ja vanusest, peavad noored suurimaks probleemiks oma tulevikku, oluline on ka kooliga seonduv ning enda isik. Meie ühiskonnas tulevad kindlasti arvesse kiire muutumisega seonduv määramatus ja ebakindlus, nähtavasti mängib rolli ka geograafiline asend.
On õpilasi, kes mõistavad õppeaja jooksul, et on teinud vale erialavaliku, nad ei suundu tööturule ja jäävad töötuks. See on ka üks põhjus, miks õpilased on mures oma tuleviku pärast. Probleemi aitaks lahendada põhikoolis hästi toimiv karjääri- ja kutsenõustamissüsteem.
Kõige suurem erinevus varasema ja hilisema küsitluse tulemustes ilmnes suhtlemises vastassooga: 2003. a tähtsustati suhet vastassooga enam kui 2006. a. Varasemast vähem peeti oluliseks probleemiks suhteid eakaaslastega. Kõige vähem on saarlastel muret vaba ajaga, mis on probleemina viimasel kohal nii poistel kui ka tütarlastel. Peame oluliseks, et meie õpilastel oleks piisavalt vaba aja veetmise võimalusi. Praegu on Kuressaare Ametikoolis võimalik valida meelepärane tegevus üheksa tasuta huvialaringi seast.
Vägivalda mõistetakse väga erinevalt. Kui mandril on vägivald tõsine füüsiline konflikt, siis Saaremaal on see juba „müksamine”. Erinevalt tunnetatakse ka vaimset vägivalda: üks peab selleks kerget irooniat või pilget, teine pidevat emotsionaalset terrorit.

Koolivägivald
54% vastanutest on kogenud kogu oma õppimisajal (lasteaiast alates) füüsilist ja vaimset vägivalda. Kõige vähem on kogetud seksuaalset vägivalda.
Emotsionaalset vägivalda on seni peetud rohkem tüdrukute pärusmaaks, kuid Kuressaare Ametikooli õpilaste puhul ei pidanud paika eeldus, et poiste seas esineb sagedamini füüsilist ja tüdrukute seas vaimset vägivalda. Tüdrukute seas on füüsilise vägivalla juhtumite arv nelja aasta taguse uurimuse tulemusega võrreldes kasvanud.
Kõige rohkem häirib õpilasi õpetaja vaimne vägivald. 2003. a uurimusega võrreldes on Kuressaare Ametikoolis õpetajate vaimse vägivalla juhtumite arv õpilaste hinnangul suurenenud (vastavalt 27 ja 35%). Eakaaslaste põhjustatud vaimset ja füüsilist vägivalda on jäänud vähemaks. Tundub, et õpilaste omavahelised suhted on muutunud tolerantsemaks ning mingit osa vägivallast peavad nad loomulikuks käitumisviisiks. Sõimusõnad on muutunud tavalisteks sidesõnadeks. Õpetajate suhtes on aga õpilased muutunud teadlikumaks ja nõudlikumaks, mis võib tuleneda sellest, et meedias on viimastel aastatel väga palju kajastatud õpilaste õigusi ja õpetajatepoolseid väärkohtlemise juhtumeid. Iga väiksemagi märkuse registreerivad õpilased ahistamisena.
Õpilased on kogenud vägivalda peamiselt põhikoolis (üle poolte vastanutest), 30% õpilastest on langenud vägivalla ohvriks algkoolis ning 15% on kogenud vägivalda juba lasteaias. Üksikud õpilased on olnud kiusatavad kõigis kooliastmetes, enamik on kannatanud vägivalla all kas lasteaias ja algkoolis või põhi- ja keskkoolis.

Kiusamise korral ei sekkuta
71% õpilastest vastas, et vägivaldne käitumine leiab aset koolis või koolist tulles. Kooli minnes vägivalla ohvriks ei langeta, sest minnakse eri kohtadest ja eri aegadel, mis välistab suuresti kiusamise võimaluse.
79% uuringus osalenud õpilastest tõ­des, et nad on jäänud kiusamise pealtvaatajaks, 38% tunnistas, et on olnud ka ise kiusaja rollis. 52% on olnud mingil ajal koolis kiusatavad. 29% on olnud kooliajal nii kiusaja, kiusatav kui ka pealtvaataja. Vastuste põhjal on suurema osa õpilaste arvates vägivald ebameeldiv.
Probleem on selles, et kiusamisjuhtumitesse ei sekkuta, pigem hoidutakse eemale. Võidakse ka vältida sõprust vägivalla ohvriga, sest kardetakse ise vägivalla ohvriks langeda.

Koduvägivald
Alaealiste käitumist mõjutavad eeskätt vanemate omavahelised halvad suhted, vähem see, kas lapsed elavad purunenud või täisperedes. Tartu Ülikooli ja justiitsministeeriumi
2006. a uurimus lükkas ümber arusaama, et hälbiva käitumisega lapsed pärinevad üksikvanematega peredest. Selgus, et isa puudumine perekonnas otseselt õiguserikkumiste toimepanemist ei mõjuta, küll aga probleemset käitumist (koolist puudu­mine, alkoholi ja narkootikumide tarbimine).
Kui laps näeb kodus vägivalda, mõ­jutab see ka teda vägivaldselt käituma. 56% meie küsimustikule vastanutest ei ole kogenud koduvägivalda. 34% õpilastest märkis, et kodus esineb vägivalda harva, 4% vastas, et sageli. Pidevalt kannatab koduvägi­valla all 1% vastanutest. Pigem on probleem selles, et lapsed suhtlevad vanematega vähe: vanematega ei ole head kontakti – oma muresid ei usaldata vanemale. Elukorraldus on muutnud nad iseseisvaks, kuid väheste toimetulekuoskustega inimesteks, kes peavad enda ja oma majanduslike probleemidega hakkama saama.
Muutused ühiskonnas on mõjutanud perede materiaalset ja sotsiaalset toimetulekut. See on aluseks konfliktide tekkimisele kaasõpilaste ja õpetajatega, mis väljendub õiguserikkumiste ja vägivallana.
Õpilased peavad vägivalda ebameeldivaks. Ebameeldivam kui omavahelised halvad suhted on neile see, kui õpetaja kasutab vägivalda. Tekib küsimus, kuivõrd õpilased teadvustavad vägivalla tähendust ja selle mõju kaasõpilaste enesehinnangule. Praegu pööravad nad tähelepanu peamiselt õpetaja käitumisele.