Tänapäeva õppimiskäsitused rõhutavad lapsest lähtumist, lapse arvamuste ja arusaamadega arvestamist.

Lapsest lähtuva õppimiskäsituse pu­hul suhtub täiskasvanu heakskiitvalt ja austavalt lapse individuaalsusesse, lähtub õppe- ja tegevuskava koostamisel, kasvatusprotsessi eesmärkide, sisu ja meetodite valikul igast üksikust lapsest ja tema vajadustest, toetab lapse loomulikku soovi ja eeldust õppida. Oluline on õpikeskkond. Laps õpib igapäevategevuse ja teistega suhtlemise kaudu, on aktiivne ja uuriv.
Praegu seisab nii pere kui ka lasteaia ees küsimus, kuidas muuta tegevus tulemuslikuks, aidata last leida seda, mis teda huvitab, arvestades, et see ei ole alati sama, mis köidab täiskasvanut. Lähtudes põhimõttest, et tuleb arvestada lapse soove, võimalusi ja huve ning kodu traditsioone, selgitasime välja lapsevanema ootused. Alles siis, kui mõlemad osapooled tunnevad teineteise ootusi lapse arengule, saab kavandada koostööd. Lapsevanemad tunnevad oma last kõige paremini. Pere kaasamine tegevuskava planeerimisse kinnitab nende omaksvõttu lasteaia poolt.
Olen korraldanud lapsevanematele küsitlusi. Tehtud järeldustest saan ideid ja rahulolu. Meie rühma lapsevanemad väljendasid oma ootusi lasteaiale ühisarutelus, kus kavandasime lapse tegevuse lasteaias. Selgitasime ka, mille juures saab kasutada lapsevanema abi. Selleks koostasime „Rekordite raamatu”, kus vanemad kirjutasid oma lemmiktegevusest või -harrastusest, sellest, millega nad teiste hulgas silma paistavad.
Raamat oli meile abiks töö kavandamisel ja läbiviimisel. Vanemad, kes soovisid joonistada ja käsitööd teha, aitasid saali ja rühmaruumi kaunistada ning peokostüüme valmistada. Eriti uhke oli sügispeo suur seinamaal. Rühmatöö muutsid sisukamaks lavastusmängudeks joonistatud pildid.
Koos lastega meisterdati sügisnäituseks kompositsioone ja jääkmaterjalist mänguasju. Lapsed ilmutasid jääkmaterjalist vahenditega mängides rõõmustavalt suurt loovust ja fan­taasiat. Meie laudadel on emade valmistatud salvrätihoidjad. Üks lapsevanem kinkis meile kooli tööõpetuse tunnis disainitud ja valmistatud nukumööbli. Rõõmsate värvidega kapid, riiulid, voodi, laud ja toolid leiavad kasutamist kodu-, poe- ja teistes mängudes.
Igapäevaellu on toonud vaheldust matkad. Kui lapsevanemad kutsusid meid tallu loomi vaatama, tekkis mõte korraldada päkapikkude toimetuste päev. Mikko talu lahke pererahvas võttis appi vanavanemad ja lähemal elavad lapsevanemad. Laste rõõm oli piiritu, nähes, kuidas emad-isad päkapikkudena toimetavad. Või­malus oma käega loomale toitu anda ja talle pai teha tegi õnne veelgi suuremaks. Metsast saabus jõuluvana otsekui muinasjutus. Mängiti, joodi teed ja tantsiti. Mälestuseks jäi videokassett.
Õnnestumine innustab tegema veel ja veel. Kevadmatka kavandades kasutasime jälle meie rühma „Re­kordite raamatut”. Võrtsjärve puh­kemajas töötav lapsevanem oli jõu ja nõuga abiks. Koostasime matkaraja, korraldasime sportmänge ja sõime lõunat suitsusaunaga palkmajas. Laste ja õpetajate suhted muutusid lähedasemaks, pere ja lasteaia väärtushinnangud ühtlustusid. Tegutsesime ühise eesmärgi nimel ja tegime kõike paljude inimeste toel. Lapsed said väljendada hoolivust ja märgata teiste vajadusi. Vahel tuli tunnistada ka oma vigu ja nõrkusi.
Laps on meie võrdväärne partner, kelle mõtted ja tunded väärivad tähelepanu. Mängudes ja tegevustes väljendavad lapsed oma suhteid ümbritseva maailmaga. Kui laps tegeleb sellega, mis teda huvitab, kasvab tema eneseusaldus ja teadasaamise soov. Ta saab oma võimed proovile panna, õppides vastutama nii edu kui ka ebaedu korral. Lasteaed ei saa ilma teise osapoole, pereta edukalt toimida. Tänapäevane lähenemine alusharidusele eeldab lapsevanemate kaasamist lasteaia elu kavandamisse. Perekonnast oleneb, kas laps tunneb end lasteaias hästi või halvasti. Ainult siis, kui lasteaiaõpetaja tunneb peret sellisena, nagu see on, on lapsel lasteaias hea ja turvaline olla.