Mind ajendas matemaatika hetke­olukorra üle arutlema haridus­ministeeriumi ametlik teadaanne, et sel õppeaastal valis matemaatika riigieksami mitusada õpilast vähem, kui möödunud aastal selle sooritas. Seejuures on üldlevinud arvamus, et matemaatikaõpetajad ei lase oma aines eksamit teha, kuigi õpetajatel ei ole selleks mingit õigust.

Ma arvan, et matemaatikaõpetajate jaoks on olukord üsna ootuspärane. On ju matemaatika järjepidev õppeaine ja kui teadmistes lüngad tekivad, ei saa õpilane enam midagi aru. Selgitan oma väidet näitega trigonomeetria vallast.
Esimene trigonomeetriakursus on 9. klassis. Et selles „3” saada, on kehtiva hindamisjuhendi põhjal vaja osata vähemalt 45% materjalist (paljud õpilased orienteeruvad miini­mumile). Järgmine trigonomeetriakursus on 10. klassis, kus on vaja osa­ta 9. klassi materjali täies mahus. Õpetaja annab kordamisel muidugi oma parima, kuid õpilane, kes omandas eelmise materjali vaevaliselt, ei orienteeru kiiresti ja saab ka nüüd tulemuseks vaevalt „3” (sooritus tervikust 45%).
Korrutusprintsiibi alusel on tema koondteadmised trigonomeetriast seega (tuleb valida mõlemad objektid) 0,45 x 0,45 = 0,2025, mis on ligikaudu 20% tervikust.
Aga teatavasti jätkub trigonomeetria 11. klassis, kus ainekava eeldab samuti eelnenud kursuste head tundmist. Õpetaja ikka kordab ja toetab, kuid teadmiste koguväärtus jääb neil, kes on eelmised kursused napilt omandanud, kuid siiski saanud positiivse hinde ja järgmisse klassi pääsenud, üsna nigelaks. Teadmiste koguväärtus tuleb hinde „3” korral minimaalselt 0,45 x 0,45 x 0,45 = 0,091125, mis on ligikaudu 9% tervikust! Ometi on õpilane saanud kogu aeg positiivseid hindeid.
Riigieksameid valides otsustavad paljud matemaatika kasuks: seda on ju 12 aastat õpitud! Kui õpilane aga näeb, millised ülesanded on esinenud varasematel riigieksamitel, loobub ta võimalusel riigieksamist ja valib midagi „pehmemat” (ma ei arva, et ühegi aine riigieksamisse peaks suhtuma kergekäeliselt). Loodan, et just tänavu eksamist loobunute hulgas on potentsiaalsed läbikukkujad, sest teatavasti ebaõnnestub matemaatika (valik!)eksam igal aastal ligikaudu 8%-l.
Kehtival hindamisjuhendil on ka positiivsed küljed. Kindlasti vähendab see põhikoolist väljalangust ja tekitab vähemvõimekatele õpilastele edutunde, kui nad saavad positiivsed hinded. Teaduspõhisele haridusele see aga küll ei viita.
Muidugi on alati õpilasi, kes püüavad ja suudavad õppida ka matemaatikat hinnetele „4” ja „5” ning kelle lemmikainete hulka kuulub matemaatika kuni gümnaasiumi lõpuni. Matemaatikaõpetajates tekitab lootust olukorra paranemisele riigi valitsust moodustavate erakondade koalit­sioonikokkuleppe eelnõu, kus on kirjas reaalainete eelisareng.