|
ÕpL
Küsimus ja Vastus
Kuidas olete rahul oma erialavalikuga?
ALAR ASSUKÜLL,
TTÜ tehnilise füüsika IV kursuse üliõpilane, TTÜ üliõpilasesinduse juhatuse esimees:
„Kui 2003. aastal ülikooli astusin, olin juba viimased kolm aastat plaaninud valitud eriala õppima minna, kuigi olin proovinud ka Pedasse psühholoogia erialale.
TTÜ pakkus mulle täpselt seda, mida soovisin, ning kaks aastat pärast sisseastumist loodi ka mulle meelepärane spetsialiseerumine. Seni ei ole ma erialavalikut kordagi kahetsenud ning sel aastal vastu võetud uus magistriõppekava füüsikaliste maateaduste alal ainult kinnitab valiku headust.
Kindlasti pärsib praegune süsteem eriala vahetamist, sest võimalus minna muu eriala riigieelarvelisele kohale üle antakse vaid pooleteiseks aastaks, kuid raha otstarbekast kulutamisest lähtudes on see mõneti arusaadav.
Leian, et senisest suuremat rõhku tuleks panna õppekavade arendusele, et nende sisu oleks selgem ja arusaadavam. See vähendaks eriala vahetajate hulka ning oleks kasulik riigile, ülikoolile ja eelkõige tudengile. Praegu, kus esimesel aastal õpitakse ainult väga üldiseid aineid, mis ei anna ülevaadet valitud erialast, tekib kindlasti kõhklusi ja mõneti ka arusaamatu-si – mida ma siis üldse õppima tulin.”
PEEP KÄISS,
Tartu Ülikooli
ajaloo eriala
II kursuse üliõpilane, TÜ üliõpilasesinduse esimees:
„Võin julgelt öelda, et olen tehtud valikuga väga rahul. Kõik on läinud täpselt nii, nagu ma ette kujutasin: õppides põhierialana ajalugu spetsialiseerumisega lähiajaloole ja kõrvalainena riigiteadusi, saab kokku tugeva aluspõhja tuleviku tarbeks.
Ma arvan, et nii praegu kui ka kaks aastat tagasi ülikooli astudes valikuvõimaluste üle leida sobiv eriala kurta ei saa. Kuigi valik on paraku paljuski raha taga kinni. Näiteks õppemaks, mis on viimaste aastatega järjest suurenenud, piirab valikuvõimalusi olulisel määral.
Varem nägi seadus ette võimalust astuda riigieelarvelisele kohale vaid üks kord, vastasel juhul tuli õpingute eest ise tasuma hakata. Minu arvates on praeguse süsteemi puhul tegu suhteliselt hea kompromissettepanekuga. Ministeeriumist tuleb aru saada: kui valikuvabadusi anda liialt palju, mis oleks õppijale ideaalvariant, jäävad inimesed erialade vahel pendeldama. Pooleteise aasta jooksul peaks üliõpilane aimu saama, millise erialaga on tegemist, ja kui ta on tõesti valinud valesti, jõuab oma eelistust muuta.
Praegu on tööturul teatavasti kõige suurem puudus IT-spetsialistidest. Samas ei usu ma, et humanitaarharidusega inimesed tööturul hätta jäävad. Kõigele muule lisaks peame arvestama, et humanitaarteadlaste tööpõld ei ole ainult Eestis, vaid ka Euroopas ja mujal maailmas. Kõik oleneb lõppkokkuvõttes inimesest endast.”
SIIRI LIIVER,
Tallinna Ülikooli rekreatsiooni-
korralduse eriala III kursuse üliõpilane, TLÜ üliõpilaskonna esimees:
„Üldiselt olen tehtud valikuga rahul. Hea on näha, et õppekorralduses aset leidvad muudatused teevad selle eriala veelgi atraktiivsemaks. Õppekavas, millel ma õpin, on ained määratud. Senine õppekorraldus piirab ka ainepunktide mahtu. Mõne aja pärast saab võtta aineid juurde ja koguda üle 120 ainepunkti.
Mõtet eriala vahetada pole kordagi pähe tulnud, see oleks ka raske. Peaksin hakkama jälle maksma ning eelmise eriala omandamiseks kulutatud raha oleks justkui maha visatud.
Leian, et riigi osalus kõrghariduse rahastamisel peaks suurenema, see tagaks meile kõigile ka kvaliteetsema hariduse kättesaadavuse. Kindlasti soovin jätkata õpinguid magistrantuuris, sest 3+2-õpe on üks tervik. Rekreatsioonikorraldus annab suurepärase võimaluse kujuneda iseseisvaks ja mõtlevaks inimeseks. Iga inimene on just nii edukas, kui palju ta sellesse panustab.”
AET ADER, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja
linnaplaneerimise eriala III kursuse üliõpilane,EKA üliõpilasesinduse esimees:
„Olen oma erialaga täiesti rahul. Otsuse, millises suunas liikuda, tegin suhteliselt varakult. Juba põhikooli lõpus oli huvi tegelda kunstiga ja nii suunasin kogu jõupingutuse kunstiakadeemiasse pääsemisele. Käisin koolis reaalklassis ja meeldis ka matemaatika. Arhitektuuri erialal said matemaatika ja kunst ilusti kokku.
Eriti meeldib mulle see, et arhitektuuri erialal on integreeritud viieaastane õpe, mitte 3+2-süsteem. Praegu juhtub tihtilugu, et lõpetatakse bakalaureuseõpe ja minnakse seiklema. Aga kolm aastat ei anna kogu n-ö kupatust veel kätte. Viis aastat on mõnus komplekt, mis annab palju erinevaid teadmisi.
Kui tuleb suurem majanduskrahh, peab võib-olla leiba teenima ka muudel aladel. Kuna valitud eriala on väga mitmekülgne, olen kindel, et vajadusel õnnestub sellega ka mujal läbi lüüa.
Kolm aastat tagasi oli valikuvõimalusi piisavalt. Esimene eelistus oli praegune ehk arhitektuuri eriala kunstiakadeemias. Teine oleks olnud tehnikakõrgkoolis arhitektuuri eriala või ehitusinseneri õpe TTÜs. Nii et sellised ühte kanti ametid.”
|
