Valimised ja valikud

Lõpuks ometi tehtud! Möödunud nädala neljapäeval valis Tartu Ülikooli valimiskogu kolmandal katsel alma mater’i rektoriks praeguse maaülikooli rektori Alar Karise. Keskpäeval ootasime toimetuses suure põnevusega hääletamise tulemusi. Reglemendi kohaselt pidanuks rektorikandidaat saama vähemalt 150 poolthäält. Alar Karis pälvis aga kolmandas voorus 193 valijamehe usalduse. „No, kui üks loomaarst on kõlvanud haridusministriks, miks siis teine ei või ülikooli juhtida,” arvas kolleeg. EPA veterinaarina lõpetanud ja praegugi üli­kooli arengubioloogia erakorralise professori kohal töötav Karis lohutas oma esimeses usutluses, et lüürikutel pole mõtet karta – kõik on tulevikus tasakaalustatud. Ilmselt käis see filosoofia- ja haridusteaduskonna kohta. Nüüd jääb üle oodata, et ka Tartu õpetajakoolitus uue tuule tiibadesse saab.
Lätlased on meile taas kord silmad ette andnud. Samal päeval kui Tartu ülikoolis rektorit valiti, hääletas Läti parlament riigi arvult seitsmendat presidenti. Valik õnnestus juba esimesel katsel – Riia Ortopeediakeskuse juht Valdis Zatlers pälvis 50 seimiliikme poolehoiu. Nii et ka Riias sai võimu juurde arstipaberitega mees, tulevane president on lõpetanud Riia Meditsiiniinstituudi traumatoloogi-ortopeedina.
Valikuvõimaluste üle arutleti möödunud nädalal emotsionaalselt ka õpetajate tubades. Päevakorral oli, miks valivad õpilased aasta-aastalt järjest vähem matemaatika riigieksa­mit. Arutelu tulemusena valmis õpetajate avalik kiri haridusminister Tõ­nis Lukasele. See ületas ajakirjanduses ootamatult uudisekünnise, nii et mai viimane Eesti Ekspress pöördus järelepärimisega Eesti peamatemaatiku Helgi Uudelepa poole. „Ma arvan, et nad olid ka möödunud aastal pahased. Aga niisugust asja ei tasu tähelegi panna,” leidis Uudelepp ega olnud ajalehe arvates seda nägugi, et kavatseks tulevikus eksamiülesannete koostamisel midagi muuta – lõppeks on see ju valikeksam. Ja valik on teadupärast vaba. Vaat nii!
„Eks kõik näib jälle nii kulgevat, nagu oligi arvata,” kommenteeris vastust üks pealinna matemaatikaõpetaja-metoodik. „Õpetajad on rumalad, eksamid kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide koostatud ja muud õigustused. Olen nördinud, sest selle aasta matemaatikaeksamini arvasin, et kui ma elus õpetajana üldse midagi teha oskan, siis ehk tsipake matemaatikat õpetada.” Teine õpetaja kirjeldab, kuidas tema õpilased eksamijärgsel päeval rahulikus miljöös, ilma aja- ja paberilimiidita, samu ülesandeid lahendasid. Ühe õpilase kommentaar olnud: „Kümnes ülesanne, see 20 punkti oma, oli nii kohutavalt põnev ja kerge. Kahju, et eksamil ei jätkunud aega selle väljanuputamiseks!” Aga miks ei võiks õpilastel pärast eksamit selline tore tunne olla? Kuhu meil kiiret on?!
Möödunud neljapäev lõppes meie peres ajaloolise puändiga. Kel­lelgi naisperest ei meenunud, et poisid tema pärast kaklema oleksid läinud. Aga pere pesamuna lasteaia lõpupeol selline intsident sündis. Kui muusika­õpetaja palus poistel tütarlapsed tantsima paluda, oli meie neiu­hakati­se saali marssimise partner parajasti jutuhoos ja üks turskem kuju jõudis ette. Väikemees sattus ennekuulmatust ebaõiglusest niivõrd hoogu, et lasi rusikad käiku. Pelgasin juba, et võitlus käib esimese vereni, aga õpetaja sekkumisel leidis ka väiksem endale paarilise. Kui preilid on rühmas arvulises vähemuses, tuleb kuulutada välja daamide valik! Igatahes jääb isa filmitud videolõik, kus peakangelane seirab kukkede kemp­lust malbe mahalöödud pilguga, perekonna reliikviaks, mida hea aastakümnete tagant vaadata. Mõned valikud tehakse juba lasteaias.

Ülo Tikk