Repliik

Repliik on vastulause, teine ilus eestikeelne R-tähega sõna on remark ehk ääremärkus. Just neid kõlas Pärnus, Eesti Koolijuhtide Ühenduse aastakonverentsil rohkesti. Sest mida sa seal ikka vastu lausud, kui minister Mailis Reps annab teada, et uus õppekava – kaua tehtud kaunikene –uuest õppeaastast ei käivitu, sest kõik ei ole veel selgeks vaieldud. Olgu näiteks vabadused põhikooli viimases astmes või gümnaasiumis. Et see, mida õpivad lähitulevikus kõik noored terves Eestis ja millises mahus, jääb valikainetena iga kooli enda otsustada. Selle peale ütles üks koolijuht teisele lõunalauas, et viskame nüüd kogu aastatega kogunenud paberipahna (loe: arutelud õppekavade ümber) ära ja elame edasi.
Veel hiljaaegu nimetati selliseid nähtusi stagnatsiooniks, nüüd öeldakse, et koolielu stabiliseerub. Juba aegade hämaruses ütles keegi tark, et ega inimesed lähe ajas kuigivõrd targemaks ega avasta kuigi palju uusi tõdesid. Vanu seoseid tähistame uute sõnadega, soovitav võõrsõnadega, et asi kavalam välja paistaks.
Koolijuhtide ühendus pani juba aastal 2005 kokku seaduseelnõu, mis nägi ette, et direktorite töölepingud ei oleks enam viieaastased, vaid et iga viie aasta tagant koolijuhte atesteeritakse. „Jumala pärast, ärge seda tahtke, see ajab asja ainult hullemaks,” hüüdis koolikogemusega abiminister Erkki Piisang ja soovitas koolijuhtidel eluaegne koolituskava välja mõtelda. No kes see jõuab ära arvata, mitu eestlast näiteks 50 aasta pärast veel alles on ning mida nende juhid ja õpetajad peaksid teadma?
Rein Raud pani kokkutulnutele südamele, et peale ainetundja peaks kooliõpetaja/koolijuht olema inimene, kelle kohta käib sõna intellektuaal. Sest muidu võib õpilasel, kes on oma teadmistest ja arusaamadest heal arvamusel, tulla mõte, et ta teab keemiast rohkem kui kirjandusõpetaja, ajaloost rohkem kui matemaatikaõpetaja. Et ta võimleb paremini kui geograafiaõpetaja. Miks ta peaks neid nii vähesuutlikke inimesi üldse kuulama?
Kord küsiti vene õpetlaselt Sergei Lihhatšovilt, kuidas defineerida intelligenti. Lihhatšov, kes muidu kõike teadis, ütles, et seda ta ei tea, küll aga teab, et intelligentsust ei anna teeselda. Lihtsalt oled intelligentne või ei ole, ja kui ei ole, siis katsu koolist minema saada.
Anatoomiat on koolirahval ka kasulik tunda. Tartu Ülikooli õpetajakoolitaja Piret Kärtner kinnitas koolijuhtide aastakonverentsil, et direktor on koolis nagu pea, aga õpetaja on süda. Kui pea valutab, annab edasi elada, aga kui süda jupsib, on varsti lõpp. Kärtneri näidatud fotol oli ahvipärdik koerakutsika sülelusse haaranud ja mõlemal olid õnnelikud näod peas. Kas ahv kehastas koolijuhti? „Tõlgendamise asi,” naeris Kärtner vastu.