Mida õpilased koolisööklalt ootavad? Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree tutvustas 1. no-vemb­ril seminaril „Koolitoit – lihtne ja tervislik” Tartus korraldatud sellesisulise küsitluse tulemusi.

Õpilased kurdavad, et supiga jääb kõht tühjaks, tahaksid meelsasti ise toitu tõsta, ootavad sööklalt kaetud laudu, rohkem salateid, vaheldusrikkamat menüüd, sh eri maade toitude nädalaid, soovivad iga päev magustoitu, toidu kõrvale jooki, et saaks juua nii palju, kui tahad, Rootsi lauda, võimalust pärast tunde sööklast toitu osta, toidutoetust ka gümnaasiumiastmes.
Õpilaste soove koolisööklale
on uurinud ka Eesti Õpilasesin­duste Liit. Tulemused avalikustas nimetatud seminaril organisatsiooni juhatuse aseesimees Robert Lang. Tema sõnul on kõige suurem mure see, et toiduportsjonid on vanematele õpilastele liiga väikesed: „Hinge hoiavad sees, aga kõhtu neist täis ei saa.”
Menüü on õpilaste hinnangul üksluine – nädalas kolm supipäeva. Robert Langi sõnul saadakse väga hästi aru, miks see nii on – raha on liiga vähe. Raha ei takista aga nõusid korralikult puhtaks pesemast. Kurdetakse, et vahel kahvel lausa kleebib.
Õpilastele tekitab probleeme ka söömise aeg. Noorematele pa­-kutakse süüa hommikul vara, siis kui lastel on kodusest hommikusöögist kõht veel täis. 20-minutine söögivahetund jääb liiga lühikeseks, kui sellest tuleb seitse minutit toidujärjekorras seista. Kui esimesele probleemile puudub hea lahendus – suures koolis lapsed lihtsalt ei mahu korraga sööma –, siis söögivahetunni pikendamiseks soovitavad õpilased paaristunde.
Problemaatiline on seegi, kuidas õpilane toidu kätte saab. „Kui toit laudadele valmis panna, jahtub see ära. Kui toitu saab letist ise võtta, tekivad pikad järjekorrad,” kurtis Robert Lang.
Mõistagi näevad õpilased ka koolisöökla positiivseid külgi. Väide­tavalt on enamikus koolides toiduvalik. Ise toitu valides saab õpilane vastutada oma toitumise tervislikkuse eest. Vahel saab süüa juurde küsida. Kiidetakse maakoolide maitsvaid toite. Koolitoidu hinda (gümnaasiumiastmes 14–15 krooni) peetakse taskukohaseks.
Õpilased soovivad lauale roh­kem salateid, mitmekesisemaid piimatooteid, sagedamini puuvilju. Et rikkalikum menüü sõltub suuresti rahast, leitakse, et riik peaks eraldama koolitoiduks senisest suurema summa. Õpilaste meelest võiks ka kooli juhtkond koolitoidule suuremat tähelepanu pöörata.