Milliseid muutusi näete 21. sajandi koolis?

EDUARDO CHAVES, Microsofti programmi „Partners in Learning” nõunik, Brasiilia:
„Seda, mis tulevikus koolis toimuma hakkab, me ette ei tea. Küll aga on selge, et kool erineb aastakümnete pärast praegusest oluliselt. Praegu õpivad lapsed koolisüsteemis, mis loodi 50–100 aastat tagasi. Teistes valdkondades muutuvad organisatsioonid ja asutused drastiliselt, näiteks pangad ja haiglad ei näe välja kaugeltki sellised nagu pool sajandit tagasi. Kool tundub aga olevat see konservatiivsuse
viimane bastion.
Oluline on, et ka haridusasutustes hakkaksid lõpuks muudatused toimuma. Kindlasti peaksid õpetajad tundides rohkem kasutama moodsat tehnikat ning õppetöö võiks olla paindlikum, st vähem reguleeritud tundide arvuga. Õpilastel peaks olema rohkem
valikuvabadust, see õpetaks neid oma valikute eest vastutama. Kool ei saa õpilasi õpetada, koolis pigem juhendatakse noori, et nad oskaksid tulevikus valikutes orienteeruda.
Brasiilia on praegu PISA-testide tulemuste järgi maailmas viimasel kohal. Näen selle juures ka positiivset külge – iga astutud samm on juba edusamm. Kui Soome on PISA arvstuses esimene, siis nemad peavad üritama kohta hoida, mis on palju raskem. Peame vaid kindlad olema, et muutused töötavad meie kasuks. Siis on kõik võimalik.”

RIA SLUITER, Hollandi keskhariduse spetsialist:
„Arvan, et tulevikus kaovad või vähemalt vähenevad piirid kooli ja teda ümbritseva ühiskonna vahel ning kool võimaldab noorel saada just sellise hariduse, mida hiljem elus vaja läheb. Sellised muutused eeldavad õpetajatelt head (praegusest paremat) võimet kohaneda järjest kiiremini muutuva maailmaga. Tuleviku kool vajab teist tüüpi õpetajaid, eelkõige paindlikke ning õppimis- ja kohanemisvõimelisi. Hollandis üritame fookusesse tõsta õpetajate pedagoogilised ja tehnilised oskused, mitte ainult õpetatava aine.
Usun, et tuleviku koolis ei muutu ainult õpetajad ja õpetatav aine, vaid ka klassiruumid. Õpilased õpivad rohkem suheldes, teevad rühmatöid ning fookuses on omavaheline kommunikatsioon ja suhtlemisoskuste arendamine. Seetõttu vajavad lapsed õppimiseks väiksemaid klassiruume, aga ka ümaraid laudu, et üksteist rühmatööd tehes näha. Oluline on ka arvutipargi nüüdisajastamine ja täiendamine. Osa Hollandi koole on muutustega hästi kaasa läinud ning üritavad varustada end arvutite ja muu õppetööks vajaliku tehnikaga.
Lisaks õpitakse tulevikus palju ka koolimajast väljaspool – käiakse rohkem muuseumides, näitustel jne. Kindlasti teevad õpilased tulevikus koolitöö raames rohkem projekte, mille koostamise oskus on täiskasvanu igapäeva- ja tööelus väga oluline.”

Rafael Enriques, Mexico Interaktiivse Lastemuuseumi juhataja:
„Eelkõige peab tulevikus pakutav haridus muutuma tõsiseltvõetavamaks. Mehhiko koolides on vajalikud vahendid ja tehnika olemas, aga õpetajate oskused ja teadmised ei võimalda kahjuks lastele tänapäevast õpetust anda.
Meie eesmärk ja väljakutse 21. sajandil on parandada hariduse kvaliteeti õppetöö igas etapis: planeerimisest ja ettevalmistamisest kuni tundide läbiviimise ja teadmiste kontrollimiseni.
Mehhiko eri piirkonnad võimaldavad lastele väga erineva tasemega haridust. Loodan väga, et heal tasemel õpetus jõuab tulevikus ka ääremaadeni.
Koolidele võib anda küll vajaliku tehnika ja arvutid, kuid oluline on, et õpetajad oskaksid tehnikat ka kasutada. Arendada on vaja ka õppekava, et see toetaks haridussüsteemi üldist arengut.
Meie 103 miljoni elanikuga riigi põhiprobleem on, et meil on üle saja väikese kogukonna, mis on hajutatud üle riigi ning mille elanikud ei räägi ametlikku riigikeelt. Mehhikos kõneldakse üle 50 kohaliku keele ja murde. Igal murdel on veel mitu alaliiki. Kuidas jõuaks emakeelne haridus ka nendeni? See on meie jaoks suur väljakutse.
Praegu ei käi Mehhikos kümned tuhanded lapsed koolis, mille üks põhjus on, et õppematerjalid ei ole nende emakeeles, vaid hispaania keeles. (Mehhikos ei ole de jure
ametlikku riigikeelt, de facto on peamine kasutatav keel hispaania keel, mida räägib 97% elanikkonnast –
toim.) Hispaania keelt mitterääkivaid inimesi on küll ainult 3%, aga valitsus üritab kõiki algupäraseid keeli kohelda võrdsena. See aga toob kaasa probleemid hariduse kättesaadavusega, sest neid keeli kõnelevatele lastele ei ole loodud õppematerjale. Peab lisama, et on ka majapidamisi, kus puudub isegi elekter.
Olukord Mehhikos on siiski muutumas paremuse suunas, progress on selgelt täheldatav. Meil on näiteks põhikooli tasandil üleriigiline programm „EncycloMedia”, mis peaks andma kõikidele põhikoolidele vajalikud vahendid ja oskused. Programm annab baasteadmised eri valdkondadest ning on Mehhikos väga populaarne ja edukas. Olen tulevikku vaadates optimistlik ning usun, et meie haridussüsteem muutub ühiskonna uuenenud vajadustele vastavaks.”