5. novembril lõppes Bulgaaria õpetajate kuus nädalat kestnud üldstreik, mille esimesest kolmest nädalast andsin ülevaate 19. oktoobri Õpetajate Lehes. Järgnev on Bulgaaria infoagentuuride teadetel põhinev ülevaade Euroopa pedagoogide viimaste aastate suurima väljaastumise olulisematest momentidest kolmel streiginädalal.

15. oktoober. Bulgaaria president Georgi Purvanov teatab, et nõupidamisel, kus osalesid valitsuskabineti liikmed ja streigijuhid, pakkus valitsus kolmeosalist ? 10% palgatõusu lõpp­tähtajaga oktoober 2008, millega streikijad ei nõustunud. President lisab, et haridus peab saama rahvuslikuks prioriteediks ja läbirääkijad olid ühisel seisukohal reformide vajalikkuses.
Ametiühingujuhid teatasid, et esimest korda streigi algusest alates tegid ministrid konkreetse ja selge pakkumise palgatõusuks.
17. oktoober. Haridusminister teatab pressikonverentsil, et läbirääki­mistel osalevad ministrid ja ametiühingujuhid on jõudnud kokkuleppele õpetajate palganumbri 48% kasvus, samuti on pandud paika mittepedagoogiliste töötajate palgakasv. See lubavat õpilastel jätkata õppetööd alates 22. oktoobrist. Peaminister kinnitab, et valitsuskabineti ja ametiühingute positsioonid lähenesid paljudes valdkondades ja lepiti kokku ka hariduse finantseerimise uues korras, mis tagab igale koolile oma eelarve.
Varsti tuleb teade streigikomiteelt, kus väidetakse, et valitsuse tehtud arvutused on vigased ning õpetajad ei ole läbirääkimiste tulemustega nõus. Uuesti tullakse välja nõudega tõsta palk 2008. a juuliks kahekordseks.
Järgneb valitsuse pressiteade, kus teatatakse, et peaminister ei pea kujunenud olukorras vajalikuks ministrite osalemist edaspidistes kohtumistes. Küll aga osalevad kõigi vajalike arvutustega varustatud esindajad.
18. oktoober. Tuhanded õpetajad kogunevad loosungeid kandes jälle Sofia tänavatele. Valitsushoone ees nõuab 25 000–78 000 protestijat (vastavalt valitsuse ja korraldajate hinnangutele) vilesid vilistades ja trumme tagudes valitsuse tagasiastumist. Opositsiooni initsiatiivil kinnitatakse Bulgaaria parlamendi päevakorda valitsusele umbusalduse avaldamine, mida õpetajad tervitavad.
Miitingul peetavates kõnedes pöördutakse ametiühingujuhtide poole ja keelatakse neil kirjutada alla igasugustele kokkulepetele, mis ei taga õpetajate 100% palgatõusu.
Riiklik streigikomitee saadab linna­desse ja maakondadesse õpetajate or­ganisatsioonidele heakskiitmiseks projekti, mille järgi oleks ametiühingu edasiseks nõudmiseks kumula­tiivne 78% palgatõus – kolm korda 20%.
22. ja 23. oktoober. Streigikomitee palub õpetajatel mitte korraldada protestiaktsioone kahel järgneval päeval, kui parlamendis on arutusel valitsusele umbusalduse avaldamine. Umbusaldusavaldus ei saa vajalikku toetust, hääled jagunevad 61:160.
25. oktoober. Streigikomitee kinnitusel osaleb jätkuvas streigis 92% kooliõpetajatest. Avalikkusele põhjen­datakse valitsuse eelmise nädala pakkumise tagasilükkamist asjaoluga, et palgatõusu etappide konkreetsed kuupäevad olid jäänud ebamääraseks. Teatatakse, et läbirääkimistel on paika pandud esimene tõus 20% ulatuses alates 1. novembrist. Lisaks sellele on komitee kogunud andmed 13 000 õpetaja kavatsuse kohta lahkuda töölt, seda nii väikese palga kui ka protestiavalduste käigus kogetud võimudepoolse ebaväärika kohtlemise tõttu. On kaebusi, et politsei on jõhkralt tunginud koolidesse ja pedagooge on telefoni teel ähvardatud.
Haridusministri vastuvõtul käib õpilaste esindus, kes teatab, et kavatsetakse mitte osaleda kevadistel lõpueksamitel, kuna õppeaastast on üks kuu kaduma läinud ja teadmistes seetõttu suured lüngad. Vastavalt haridusreformile peaksid kevadel esimest korda toimuma ühtsed riiklikud lõpueksamid, mille täpne kord pole õpilastele senimaani selge.
26. oktoober. Pärast neli tundi kestnud kohtumist teatavad haridus­minister Vulchev ja ametiühingu kesk­liidu KNSB juht Hristov, et saavutati kokkulepe, mis peaks streigi lõpetama. Mõlemad avaldavad lootust, et ametiühingu liikmed annavad selle allkirjastamisele heakskiidu. Rõhutatakse, et kokkulepe sisaldab ühispöördumist parlamendi poole va-jalike vahendite eraldamiseks 2008. a
eelarves. Õpetajate palk tõuseks
1. novembrist 22,5% ja aastaga 48%, olles siis 20–25% üle riigi keskmise palgataseme. Haridusminister avaldab lootust, et õppetöö saab lõpuks jätkuda alates 30. oktoobrist.
29. oktoober. Üleriigilise streigikomitee esimees Nikolai Nikolov teatab, et vastavalt laekunud andmetele on 47% kohalikest streigikomiteedest kokkuleppe allkirjastamise poolt, 53% vastu. Pealinna streikivatest õpetajatest nõustus kokkuleppega ainult veerand.
Ametiühingu keskliidu KNSB esindaja Hristov hoiatab seepeale, et allkirjastamisest keeldumise korral on võimalus, et valitsuse järgmine pakku­mine tuleb halvem. Ilmselt peab ta silmas asjaolu, et nädalavahetusel toimusid Bulgaarias kohalikud valimised ja valimiste möödumisega kaob paljude opositsioonipoliitikute huvi õpetajate ürituse vastu ja toetus sellele.
Nikolov kinnitab, et lõplikku otsust streigi jätkamise kohta ei saa streigi­komitee teha enne, kui on saadud tagasiside kõigilt kohapealsetelt esindustelt, mis võtab aega. Hakkab tulema teateid koolidest, kus õpetajad on streikimise lõpetanud ja taas tööle asunud.
Valitsus kinnitab riigieelarve projekti koos planeeritud hariduskulutus­tega ja saadab parlamendile menetlemiseks.
2. november. Bulgaaria õpetajate ametiühingute esindused kogune­vad arutama streigi lõpetamist. Otsus­tatakse lõpetada streik 5. novembrist järgmistel põhjustel: 1) riigis on lisaks pealinnale vaid üks piirkond, Burgas, kus veel soovitakse streikida; 2) valitsuse otsuse tõttu läbirääkimised lõpetada puudub edasisteks läbirääkimisteks partner; 3) 2008. a eelarvekava on juba kinnitatud ja parlamendi menetluses.