Et kasvatada üles üks laps

Et kasvatada üles üks laps, on vaja tervet küla, õpetab aafrika vanasõna. Nüüd on selle rolli üle võtnud lasteaiad, leidsid Põlvamaa Lastekaitse Ühingu korraldatud alushariduse konverentsist osavõtnud. Konverents keskendus lasteaiaõpetaja elukutse väärtustamisele, hoidmisele ning maine kujundamisele.

Avaettekannetes rääkisid TTÜ hu­manitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi psühholoogia õppetooli assistent Liina Randmann lasteaiaõpetaja elukutse väärtusest ja väärtustamisest, HTMi üldhariduse osakonna alushariduse peaekspert Heda Kala alushariduse arengu valdkondadest, ootustest koostööle ja vastutusest, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õpetajaosakonna peaspetsialist Mari-Epp Täht õpetaja kutsestandardist ja professionaalsusest, TÜ haridusteaduskonna õppekava arenduskeskuse õppekava peaspetsialist Maria Jürimäe ja Tartu lasteaia Meelespea juhataja, lasteaia õppekava käsiraamatu koostaja Jana Treier lasteaiaõpetajast muutuvas ajas.
Keskustelud jätkusid kolmes töötoas: lasteaiaõpetaja elukutse väärtustamine iseendas ja ühiskonnas; lasteaiaõpetaja – üksiküritaja, meeskonnaliige, juht; lasteaed täna: ootused, nõudmised, vajadused.
Ettekanded olid emotsionaalsed, tuginesid isiklikele kogemustele ning sisaldasid ettepanekuid-unistusi lasteaiaõpetaja kutse väärtustamisest. Järgnes ajurünnak-arutelu töötubades: plusspunktid lasteaiaõpetaja töös (miks töötan just sellel ametikohal, miks lasteaiaõpetajate hulgas pole tööjõu voolavust); valupunktid lasteaiaõpetaja töös (mis häirib, miks ei märgata lasteaiaõpetaja tööd, tunnustamine, palk, puhkus). Arutelude kokkuvõttena leidsid õpetajad, et ühiskonnas on kasvanud lapsevanema ja riigi ootused õpetajale, suurenenud õpetaja vastutus. Õpetaja on teadvustanud, et ta peab olema tulevast põlvkonda kasvatades teistest sammukese ees. See tingib elukestva õppe.
Aastal 2007 soodustavad lasteaiaõpetaja tööd struktuuriga seotud muutused, koolieelse lasteasutuse seadusega kehtestatud laste arv rühmades võimaldab töötada lapsekesksemalt.
Konverentsist osavõtjad leidsid, et tuleb väärtustada alusharidust kui kõige tähtsamat haridusastet, ühtlustada palga- ja puhkusemäärad riigi tasandil, töötada välja lapse arengu hindamise ühtsed kriteeriumid, viia läbi üleriigilisi uuringuid alushariduses, selgitamaks valupunktid, aktiviseerida ja propageerida alushariduse kutseliidu tegevust.
Põlvamaa 17 lasteaiast (lapsi kok­ku 964) olid konverentsil esindatud 14 lasteaia õpetajad-juhatajad.
2009. a on Põlvamaa lasteaednike konverentsi korraldamise järjekord Räpina käes, kuna neil möödub 65 aastat esimese lasteaia avamisest.