Viimasel ajal on õpetajad sageli pöördunud ministeeriumi poole murega: „Pidevalt räägitakse õpilaste õigustest, aga kas ka meile, õpetajatele, on mingisuguseid õigusi jäetud¥” Loomulikult on kõigil haridusprotsessis osalejatel omad õigused ja kohustused ning loomulikult ka vastutus.

Kirjeldatud juhtumi puhul solvas õpilane väga tõsiselt õpetajat, mille tulemusena õpetaja kaotas enesekontrolli ning reageeris ilmselgelt ebapedagoogiliselt. Õpetaja tegevuse õigustamiseks on keeruline argumente leida. Õpetaja sai karistada. Kas õpilane sai aru, et ka tema on eksinud¥ Kuidas saab õpetaja ennast kaitsta õpilasepoolse vaimse või siis üha sagedamini esineva füüsilise vägivalla vastu¥ Eks ole õpetajagi amet üks nendest, kus võetud rollist ja vastutusest tulenevalt tuleb peale esimest „laksu” ette keerata ka teine põsk. Õpetaja ei saa valida õpilast ning peab suutma luua kõiki ametioskusi ära kasutades iga õpilase jaoks parimad võimalused tema arenguks. Iga õpilane on õpetaja jaoks väljakutse. Aga ka õpetajal on ainult kaks põske…


Kohus olgu viimane võimalus

Alati on ka õpetajal võimalik oma au ja väärikuse kaitseks pöörduda õiguskaitseorganite poole. Iseküsimus on, kas õpilase/lapsevanema ning õpetaja/kooli suhtlus peaks toimuma just kohtu kaudu. Seda ei tahaks kummaltki poolt vaadatuna propageerida ning see peaks jääma tõesti viimaseks võimaluseks. Kui kool (juhtkond ja õpetajad) on kohtunud lapse vanematega, sekkunud on kooli psühholoog ning õpetajad on eraldi ja üheskoos kasutusele võtnud kõik tavapärased pedagoogilised võtted ja kavalused ning see kõik ei ole andnud tulemusi, on ettearvatult ettearvamatu käitumisega õpilastele lähenemiseks loodud erinevaid võimalusi. Nimelt saavad omavalitsused moodustada koolis (alates teisest kooliastmest) klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega lastele (PGS § 15 lg 1). Kasvatusraskustega las-te eriklassidesse suunamist ei saa võtta karistusena, vaid pigem ennetava tegevusena koolist väljalangemise takistamiseks ja võimaluse loomisena käitumisraskustega lastele põhihariduse omandamiseks. Kasvatusraskustega laste klassides läbiviidud küsitlused näitavad, et õpilaste suhted õpetajatega on sellistes klassides paranenud, tavaliselt ei taha nad tavaklassi tagasi minna. Kasvatusraskustega laste klassis seletatakse õppeainet sihtrühma eripära arvestades ning seetõttu tulevad õpilased õppetööga paremini toime ja kogevad eduelamust, mis tekitab neis suuremat motivatsiooni õppida. Paranenud on õpilaste ellusuhtumine, enesehinnang, õppimine on muutunud neile oluliseks ja käitumishäired on taandunud. Väga raskel juhul, kui õpilane on toime pannud kuriteokoosseisule või väärteokoosseisule vastava teo, on võimalik kohaldada alaealise mõjutusvahendite seadusest tulenevaid mõjutusvahendeid, millest kõige tõsisem on õpilase kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.


Õpetajat ei tohi üksi jätta

Koolivägivalla teema ei puuduta ainult õpilastevahelist suhtlemist. See puudutab kõiki suhteid koolis. Sellest on lähtutud ka paar aastat tagasi koolivägivalla teemat puudutavate muudatuste sisseviimisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse. PGS § 32 lõike 3kohaselt rakendab kool abinõusid vaim-se ja füüsilise vägivalla ennetamiseks, tehes koostööd vanemate, koolipidaja ning vajadusel politsei ja teiste ametiasutuste ja ekspertidega. Samuti näeb seadus ette õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise korra kindlaksmääramise kooli kodukorras. Õpetajatele oleks kindlasti suureks toeks, kui ühiselt arutataks läbi esilekerkivate probleemide lahendamise võimalused ning üldreeglid fikseeritaks kooli kodukorras. Kõige olulisem on õpetajat mitte üksi jätta. Õpetaja peab tundma oma raske töö tegemisel kooli tuge ning seda, et tema ameti tähtsust ja keerulisust mõistab kogu ühiskond. Siis suudab ka kodu kujundada õpilases suuremat respekti ja tänulikkust õpetajasse ja tema töösse. Vt ka lk 6.