Riigikontrolli audit tõi välja, et pedagoogide põhiülesannete määramine ning tööaja- ja ületunnitöö arvestus põhjustab munitsipaalkoolides segadust. Samuti selgus, et palgaraha ei kulutatud alati läbipaistvalt ega tehtud mõistlikke juhtimisotsuseid.

Riigikontrolli äsja lõppenud auditi kontrollivaldkond oli 15 omavalitsuse 36 munitsipaalkooli tegevus töötasuks eraldatud raha kasutamisel.
Audit näitas, et pedagoogide tööülesanded ei ole kindlaks määratud nii, et saaks hinnata, kas ühesugust tööd tegevate pedagoogide palk Eesti eri paigus on võrreldav; kas sama kvalifikatsiooniga pedagoogidele on ameti­kohtade kaupa makstud võrreldavat palka. Tõsi, auditeeritud koolides said pedagoogi ametijärguga õpetajad üldjuhul vähemalt õpetaja palga riiklikule alammäärale vastavat palka. Samas jäi nende pedagoogide palgatase, kellele ei maksta palka riigi toetusrahast, õpetaja palgatasemest tihti madalamaks.

Põhiülesanded määratlemata
Munitsipaalkooli õpetajate palga alam­määrad ametijärkude kaupa keh­testab riik, tööülesanded ja -kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösise­korraeeskirja, ametijuhendi ja töölepinguga. Riigikontroll tuvastas, et paljudele auditeeritud valdade-linnade haridusametnikele ja koolijuhtidele oli jäänud selgusetuks, millised tööülesanded peaksid kuuluma ametikoha tööülesannete hulka ja tuleks täita üldtööaja sees ning milliseid peaks käsitlema lisaülesannetena.
Käsitlusi oli erinevaid.
     Üldtööaja sees täidetavate üles­annetena peeti lisaks õppetundide andmisele silmas eelkõige õppetundide ettevalmistamist ning kontroll- või kodutööde kontrollimist.
     Mõnesid töökohustusi määrati samadel ametikohtadel kooliti kindlaks erinevalt: näiteks käsitleti õpetajate puhul erinevalt – kas põhipalgaga tasustatavana või lisatööna – õpilastega väljaspool õppetunde üritustel osalemist, konsultatsioonide andmist, õpilaste olümpiaadideks jm ettevalmistamist, arenguvestluste pidamist.
     Erinevalt määratleti direktori tööülesandeid: õppetundide andmine oli mõnikord arvestatud direktori vahetu tööaja hulka, mõnikord käsitleti seda väljaspool põhiülesandeid.
Riigikontroll leiab, et pedagoogide palk on võrreldav, kui samade ametikohtade ülesanded on määratud kindlaks sarnaselt, kui ametikoha põhiülesannete täitmise eest makstav tasu on eristatav muudest tasudest ja omavalitsuse lisasoodustustest.
Selgus, et õpetajate ja teiste pedagoogide palgamäärad ei ole sama kvalifikatsiooni juures tihti võrreldavad. Auditeeritud 15 vallast-linnast nägid teistele pedagoogidele õpetajatest madalama palga maksmise ette ligi pooled. Õpetajatega samad palgamäärad olid teistel pedagoogidel ainult neljas auditeeritud omavalitsuses.
Valdades-linnades, kus pedagoogi­de palgamäärad olid kehtestatud ma­dalamatena, pidasid koolijuhid teistele pedagoogidele (huvijuht, ringijuht, pikapäevarühma kasvataja, logopeed, koolipsühholoog, eripedagoog jm) madalama palga maksmist põhjendamatuks. Valla- ja linnavalitsused põhjendasid pedagoogide erinevaid palgamäärasid enamasti väiksemate võimalustega, kui on riigil, kes tagab õpetajatele vähemalt kehtestatud palgamäärade maksmise. Riigikontrolli hinnangul seab madalama palga maks­mine need töötajad võrreldes õpetajatega ebavõrdsesse olukorda.

Ületunnitöö arvestus
36 auditeeritud koolist oli ületunde võimalik eristada ainult 28 koolis, kus õpetajad tegid 2006. aastal kokku üle 70 000 ületunni, mis on keskmiselt 79 ületundi aastas ühe õpetaja kohta.
Tööaeg koos ületunnitööga ei tohi ületa 48 tundi nädalas ning tööandja ja töötaja peavad leppima kokku selle eest lisatasu maksmises või hüvitamises vaba aja andmisega. Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast.
Tööajaarvestuses tuvastasime enim järgmisi süsteemseid rikkumisi.
     Tööaja ja ületunnitöö arvestuse pidamine ei olnud nõuetekohane ega hõlmanud kõike.
     Pedagoogide töökohustuste täitmist üle tööajanormi ei käsitletud ületunnitööna.
     Ületunnitöö piirnormidest ei peetud kinni.
Ületunnitööna käsitati valdavalt õppetundide andmist üle kokkulepi­tud tundide arvu. Ringitundide ja kon­sultatsioonide ning direktori ja direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal õppetundide andmist ei käsitatud alati ületunnitööna. Peamine viga osalise tööajaga töötavate pedagoogide ületunnitöö kindlaksmääramisel seisnes selles, et ületunnina käsitati töötamist üle kehtestatud õppe- ja kasvatustöö koormusnormi, mitte ei arvatud selleks töötamist üle töölepingus kokkulepitud tööaja.
Ületunnitöö tasustamise arvestuspõhimõtteid ei järgitud vähemalt 16 auditeeritud koolis. Seaduses ette­nähtud tasu maksmata jätmise ühe põhjusena toodi näiteks välja, et oma­valitsus ei eralda koolile selleks piisavalt raha. Ületunnitööle seatud piirangutest mittekinnipidamist põhjendati mõnikord õpetajate nappusega.
Riigikontroll leidis, et ületunnitöö arvestuse üldiste põhimõtete rakenda­mine õpetajatele ei võimalda võtta arvesse kõiki õpetaja töö eripärast tule­nevaid aspekte. Näiteks arvestatakse ületunnitöö tasustamisel tunnipalka silmas pidades vaid õppetundide arvu, mitte sellele vastavat üldtööaega. Samas ei erine varem kokkulepitud normkoormust ületavate õppetundide ettevalmistamine ja kodutööde kontrollimine koormusnormi raames antavate õppetundidega kaasnevast töömahust.
Paljud auditeeritud koolide direktorid andsid tunde. Vestlustes rõhutas osa neist, et see suurendab oluliselt töökoormust. Samas toonitasid paljud juhid, et tunniandmine võimaldab hoida paremat sidet õpilastega ning säilitada erialateadmisi ja ?oskusi. Koolijuhid, kes tundide andmise eest lisatasu said, nimetasid seda ühe põhjusena, miks nad klassi ette astuvad.

Kui direktor annab tunde
Tuvastasime järgmisi rikkumisi.
     Vallavanem/linnapea ja direktor ei olnud õppetundide andmises kokku leppinud.
     Direktor oli ise otsustanud oma õppetundide arvu ja tasustamise.
     Direktori antud õppetunde ei olnud kajastatud tööajaarvestuses.
     Täistööajaga töötava direktori lisaks antavad tunnid ületasid kehtestatud tööaja normi ning töö- ja puhkeaja seadusest tulenevad piirangud.
Seaduse kohaselt juhib direktor kooli ja tema tööülesanded tulenevad ametikoha põhieesmärgist. Seetõttu tuleb koolijuhi tunniandmist, v.a väga väikese õpilaste arvuga koolis, käsitleda kui tööd, milles direktor ja vallavanem või linnapea peavad eraldi kokku leppima. Kokkulepe peab sisaldama töö- ja palgatingimusi, tuginedes töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele.
19 auditeeritud kooli direktorid olid ise otsustanud endale makstava tasu. Osal juhtudest oli omavalitsus- ja koolijuhi leppe õigesti vormistamata jätmise tõttu kujunenud olukord, kus direktor oli formaalselt vastu võtnud otsuseid endale tasude või preemiate maksmiseks. Osal juhtudest oli koolijuht oma tunnid märkinud tarifikatsioo­ni või otsustanud need käskkirjaga.
Näiteks võttis üks põhikoolidirektor end käskkirjaga suhtlemisõpetuse õpetajana tööle. Oli juhtumeid, kui koolidirektorid otsustasid maksta endale preemiat või lisatasu seoses aasta töötulemuste või jõuludega.