Inglise keele riigieksami suulisse ossa plaanitakse juba sel õppeaastal muudatusi. Kavas on asen-dada õpilase monoloogi aluseks olev lühitekst väitega. Ettevalmistusaeg lüheneb seniselt 15 minutilt kolmele.

Toimetus sai kirja ühelt Lõuna-Eesti inglise keele õpetajalt: „Inglise keele suulist eksamit olevat jälle plaanis reformida. Põhjendus: “suulise eest saavad liiga paljud 20 punkti”. Seega tuleb asja parandada –
muuta formaati, õpetajale konkreetsed laused ette anda, et see nagu võrdsustavat tingimusi (kusjuures ka sama lauset saab väga erinevalt ette kanda ja võrdsust ju ikka ei ole!) ning õpilane lausete teemadel mediteerima panna (mis on tegelikult juba läbitud etapp), et ei oleks “lugemiskontroll”. Vähemasti kuulsime niisugust juttu EATE suveseminaril.
Äkki peaks midagi ette võtma? Näiteks paluda korraldajatel kirjutada, kuidas nad muudatust ette kujutavad. Või millest üldse tuleneb vajadus eksamit muuta? On ometi loomulik, et suulises osas saab õpilane rohkem punkte, sest seal võib ta rääkida, mida oskab, mitte ei pea kirjutama, mida kästakse.”
Palusime Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse inglise keele peaspetsialistil Ester Roosmaal selgitada Õpetajate Lehes, milliseid muudatusi tehakse, keda otsustamisse kaasatakse, ja põhjendada, mille poolest uuendused head on.

Muudatusi selgitatakse koolitustel
Saime lakoonilise vastuse: „Muutuse ettevalmistami­sega on tegelnud Tal­linna Ülikooli õppejõud Ene Alas. Me tahame muuta ka hindamisskaalat, millega Ene Alas alles töötab. Artikkel oleks mõttekas kirjutada siis, kui saame tutvustada nn kogu paketti ja oleme skaalat testinud – ilmselt saame selle planeerida oktoobri lõppu või novembri algusse.”
Ene Alas, kelle poole järgmisena pöördusime, vastas pisut pikemalt: „Kavandatavad muudatused inglise keele eksami suulises osas on minimaalsed ja puudutavad suulise eksami esimest osa, kus kõnelemisoskuse testimise läbiviimiseks on siiani testitud ka lugemisoskust, mida eksami esimesel päeval juba põhjalikult testitakse. Eksami suulise osa esimese ülesande veidi teistsugune püstitamine väldiks lugemisoskuse veelkordset testimist, tähelepanu jääks vaid kõnelemisoskusele. Suulise eksami teine ülesanne jääb täpselt samasuguseks, nagu ta eelmistel aastatel on olnud.
Muutusi tutvustame nii kiiresti, kui see on vähegi võimalik. Esimene võimalus selleks oli eksamikeskusel Pärnu iga-aastasel inglise keele õpetajate suveseminaril. Täna (7. septemb­ril –
toim) kohtub inglise keele eksami arenduskomisjon kogu koosseisus esimest korda sellel õppeaastal. Sel­lel koosolekul saame ilmselt paika muutuste tutvustamise täpse ajakava. Praeguse seisuga tean, et Tallinna õpetajate koolitus on 27. septembril, Saaremaa õpetajatele toimub koolitus kindlasti enne oktoobri lõppu, 3. novembril on kõikidel Lõuna-Eesti õpetajatel võimalik osaleda Tartus inglise keele õpetajate sügiskoolitusel. Juba kevadel otsustasime, et niipea, kui arenduskomisjon on muutusi arutanud ja täpsustanud, ilmub artikkel ka Õpetajate Lehes. Nõusoleku selle kirjutamiseks ma eksamikeskusele ka andsin. Artikkel valmib oktoobri alguseks. Rõhutan veel kord, et muutused ei puuduta kogu suulist eksamit, vaid ainult osa sellest ning nende eesmärgiks on ühe, mitte kahe osaoskuse kontrollimine, mis õpilase seisukohast peaks seda eksamiosa hõlbustama.”

Keeleõpetaja kommentaar
Kõva kauplemise peale soostus toimetuse küsimustele vastama ka Nõmme Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Urve Läänemets.
Riigieksamid on olnud probleemiks nende algusest peale ja eriti kõvad lahingud käisid mäletatavasti inglise keele eksami ümber. Vahepealsetel aastatel tundus, et asjad stabiliseeruvad ja kired vaibuvad, praegu aga on taas puhkenud. Mis selle inglise keele eksamiga siis nüüd jälle lahti on?
„Alustame algusest. Inglise keele eksami ettevalmistamisel sai 1994. aas­tal lähtealuseks Inglismaal toimunud Briti Nõukogu korraldatud koolitus kolme Balti riigi spetsialistidele. Edasi jätkus koolitus kõikides riikides kohapeal. Esimene inglise keele riigieksam toimus meil 1997. aastal, sellele olid eelnenud katseeksamid.
Nüüd on möödas kümme aastat, eksamit on Eestis, Lätis ja Leedus mõnevõrra erinevalt arendatud. Kõige probleemsemaks on osutunud eksami suuline osa, kus eri riigid on kasutanud eri ülesandeid.
Eestis ei suudetud kaua aega teha suulist eksamiosa kõigis võõrkeeltes ühesuguseks: inglise, prantsuse, saksa ja vene keele eksami ülesannete tüübid olid erinevad. Aastal 2002 jõuti nii kaugele, et nii saksa kui ka inglise keele eksamil oli monoloogi aluseks lühitekst, selle ettevalmistamiseks oli õpilasel aega 15 minutit. Nüüd on kavas monoloogi lähtealust muuta. Edaspidi võtab õpilane eksami­laualt kaardi, millel on väide, ning peab selle alusel kujundama monoloogi. Ettevalmistuseks antakse kolm minutit. Sellest räägitigi EATE konverentsil Pärnus.”
Miks plaanitav muudatus on põhjustanud õpetajate meelepaha?
„Võib-olla on veel vara pahameelt tunda, muudatused pole esialgu kinnitatud. Ootame ära, mida REKK lõpuks otsustab ja milline eksam kevadel tuleb. Loodetavasti ilmuvad lähiajal selgitused ja küllap siis ka Õpetajate Leht need avaldab. Tahaksin uskuda, et muudatused puudutavad tõesti vaid suulise eksami ühte osa ega muuda oluliselt eksami sisu. Probleem on eelkõige selles, et enam ei anta monoloogiks ettevalmistusaega – kolm minutit eksamiolukorras kulub ilmselt küsimuse sisu mõistmisele ja eeldab spontaanset reageerimist. Paraku pole kõik õpilased ühtviisi kiire loomuga, aeglasem laps aga ei pruugi keelt sugugi halvemini osata.
Uues vormis tööülesannet jõuab õpe­taja klassis õpilastega harjutada ka siis, kui talle jääb selleks aega paar kuud. Kuid õpilase seisukohalt pole tegemist n-ö ausa mänguga. Reegleid ei tohiks muuta poole mängu pealt. Võrdlus eelmiste aastate eksamitulemus­tega võib kujuneda praegus­te abiturientide kahjuks. Seni on püütud järgida põhimõtet, et juba 10. klassi astumisel teab õpilane kooli lõpetamise ja riigieksamite nõudeid.”
Kas analoogne muudatus tehakse eeloleval kevadel ka saksa, prantsuse ja vene keele riigieksamil?
„Ei tea. Oleks muidugi loomulik, et kõiki A-võõrkeele riigieksameid tehtaks ühtmoodi, sama liiki tööülesannete ja ühesuguse ettevalmistusajaga.”
2007. aasta riigieksamite järel polemiseeriti ja protestiti sügiseni ajanappuse pärast matemaatika eksamil. Mis põhjus või hädavajadus siis ikkagi sunnib inglise keele eksamit sama kari poole tüürima?
„Kahjuks ei tea. Ütlen veel kord: ootame ära REKK-i selgitused. Mõistan taotlust vähendada monoloogi puhul lähtealuseks oleva lugemisteksti mah­tu, kuid arvan, et on ka teisi lahendusi. Minu seisukoht on, et muudatused tuleb aegsasti ette valmistada ja koolidele neist õigel ajal teada anda. Küllap peab REKK tänavu korraldama senisest ulatuslikuma täienduskoolituse.”
Elu on näidanud, et isegi häid lahendusi ei võta õpetajaskond avali käsi vastu, kui need on sündinud kuskil tagatoas. Kas poleks muudatusel lootust valutumalt rakenduda, kui probleemide arute­lusse ja lahenduste otsimisse kaasataks lai ring õpetajaid? Toimetusse saadetud kiri näitab, et õpetajad on taas pandud lihtsalt fakti ette.
„Mulle tundub, et see on retooriline küsimus. Paraku selleks, et midagi avalikult arendada, peab arendajatel olema tugev teoreetiline kontseptsioon ja valmisolek kuulata praktikuid. Lähtuma peaks eelkõige õpilasest – eksam peaks looma talle parimad võimalused oma oskuste demonstreerimiseks.”