Liidriks saab kujuneda. Suuresti se­da usku on Eesti koolide direktorid ja õppealajuhatajad, kes vastasid Tallinna Ülikooli täiendõppekeskuse küsitlusele toimetulekust juhitoolis. Vastajad osutasid tervele hulgale omadustele, mida nende meelest saab õppida. Küsitlus oli osa projektist „Koolijuhi professionaalse arengu toetamine”, mille raames töötati välja üldhariduskoolide juhtide kompetentsuse mudel ja uus õppekava. TLÜ kutsub oktoobris pilootkoolitusele 70 üldhariduskooli juhti. Esimest korda saavad nad õppida euroraha eest. Rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja haridusministeerium.

Koolijuhte oli Eestis 2006/2007. õa kokku 1248, neist direktoreid 589 ja õppealajuhatajaid 659. Eesti Koolijuhtide Ühenduse suurkogul jagati laiali 350 ankeeti, haridusportaali kaudu said vastata ka kõik ülejäänud. Netovalimisse jäi 169 vastanut. Nii saadi ülevaade juhtide baas- ja täienduskoolituse seisust ning hoiakutest koolide juhtimisel. Vastanud nimetasid ka seda, mida oleks vaja Eesti kooli juures muuta ning mida õppida selleks, et koolijuhina veelgi paremini hakkama saada. Kolm neljast vastanust olid naised. Keskmine vanus 47, juhistaaž 10 aastat. Direktoritest oli valimis kõige enam neid, kes vastutavad põhikooli hea käekäigu eest, veidi vähem oli gümnaasiumide eesotsas seisjaid ning vaid 15% vastutusala piirdus algkooliga.
Juhikoolituse on enamik läbinud Tallinna Ülikoolis, aga ega Tartu Üli­koolgi palju maha jää.

Edukad ja teised
Kõige enam hindasid vastanud kooli edukuse eeldusena seda, kui koolis on hea ning stressivaba olla nii personalil kui ka õpilastel. Üsna lähedase sisuga on arvamus, et kui kõik kooliga seotud inimesed on kooliga rahul, on see ka edukuse alus. Nii arvas viiendik sellele küsimusele vastanutest. Samamoodi viiendik arvas, et see, kuidas õpilased hiljem elus edasi
jõuavad ja hakkama saavad, on aluseks sellele, kas pidada kooli edukaks või mitte. Vähem oli neid, kes märkisid, et edukuse alus on soov kooli väljastpoolt õppima tulla ja koolikohustuse täitmine.
Vastanud meeste arvates on kooli edukuse kõige olulisem indikaator lõpetanute elus edasi jõudmine. Nii arvas 29% meestest, samal seisukohal oli aga vaid 18% vastanud naistest. Naised hindasid kooli edukuse määrajana meestega võrreldes enam head koostööd ja meeskonda koolis ning kooliga seotud inimeste rahulolu.
Küllaltki palju mõjutab edukust määravatele teguritele hinnangute andmist ka see, millise kooliastmega on vastaja kõige enam seotud, mis on tema otsese juhtimise all. Mõneti on see loogiline. Just gümnaasiumiosa edukust peaks näitama, millisena kool oma lõpetajad ellu saadab ja kuidas nad elus hiljem hakkama saavad. Nii polegi midagi üllatavat selles, et veidi enam kui neljandik gümnaasiumiosa juhtidest nimetab just seda edukuse alusena, aga algastme juhtidest arvab samamoodi vaid 9%. Algkoolijuhid hindasid edukuse alusena pigem head koostööd ja meeskonda koolis nagu ka tunnustust, kvalifitseeritud õpeta­jate olemasolu ning nüüdisaegset kooli­keskkonda. Põhikoolijuhtidest hindas viiendik edukuse alusena edasijõudmisvõimekust elus.
Hariduslikus ekspansioonis on nähtud ohte, nagu näiteks kõrgharidusega inimeste „üleproduktsioon” ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu väljavool. Samas tuleks hariduslikku ekspansiooni käsitada ressursina, mis sunnib küsima, millistel tingimustel võiks see ressurss muutuda efektiivseks majandusteguriks, mitte ainult personaalse arengu faktoriks.

Iga laps peaks olema oluline
Kuni jätkub nn normaalseid, pa­rem veel kesk­misest tublimaid ja kohanemisvõimelisemaid lapsi, ei ole koolid ega õpetajad huvitatud tegele­ma õpi- ning kasvatusraskustega jt riskigruppide lastega. Tõenäoliselt na­pib siin nii ressurssi kui ka kooliinimeste, sh õpetajate pädevust nendega koolis hakkama saada ja neid edasi aidata. Nii peaks nii koolidele suunatava raha kui ka õpetajakoolituse kaudu motiveerima koolide ja õpetajate võimalusi ja valmisolekut tegelda probleemsete lastega.
Võib eeldada, et suur osa õpetajatest identifitseerub pigem ainespetsia­listide või teatud kutseala esindajate/professionaalidena (kutseõpetajate puhul) kui pedagoogide ning õpetajate/arendajatena. Vastavalt sellele on suurem tähelepanu pööratud ikka aine- või tehnoloogiavaldkonnale, kuigi nii õpilaste kui ka „majanduse” huvides on isiksuse arendamine olulisem.
On äärmiselt oluline mõista, et mitte ainult sõnades, vaid vägagi reaal­selt on just üldharidus õpilaste võtmepädevuste kujunemise oluline eeldus, toetades seeläbi elukestva õppimise eelduste kujunemist ja kindlustades üldjoontes ka vajaliku paindlikkuse tööturul. Väikese rahvaarvu ja majanduse ning turbulentse tööturu puhul on Eestis vaja mitu korda õppimis­võimelisemaid ja paindlikumaid kodanikke ja töötajaid kui suurtes riikides.

Mureks ainekavad ja eksamid
Kõige enam tunnevad Eesti koolijuhid muret õppe- ja ainekavade, tasemetööde ning eksamite pärast. Seda märkis viiendik vastanutest. Kooli peaks hindama hariduse üldisest eesmärgist lähtuvalt (õppima õpetamine), mitte riigieksami tulemuste alusel. Õppekava teoreetiline osa peab olema praktikaga koos, tuleks minna faktidelt loovuseni.
Olulisena tunnetatakse ka, et midagi on vaja ette võtta kooliga kokku puutuvate inimeste vastutuse ja kohustustega. Teisisõnu, arvatakse, et praegu on vaid koolidel ja õpetajatel kohustused ning vastutus, samas kui lapsed ja lapsevanemad omavad õigusi, aga kohustusi mitte kuigivõrd. Muret tuntakse ka õpetaja staatuse ja töö tasustamise üle ning peetakse vajalikuks õppimist ja õpetamist senisest rohkem väärtustada.

Olulisim on suhtlemisoskus
Viiendik koolijuhtidest leidis, et oluli­sim omadus, mis on aidanud neil kooli juhtimisega toime tulla, on suht­lemisoskus. Küllaltki oluliseks hinnati ka head meeskonda ja koostööoskust, samuti empaatiavõimet, paindlikkust ja tolerantsust. Vähem nimetati organiseerimisoskust, pinge- ja stressitaluvust. Kindlasti tuleb märkida, et küsiti kõige olulisemat omadust, näiteks organiseerimisoskused ei pruugi olla väheolulised, lihtsalt on omadusi, mis on veel tähtsamad.
Õppealajuhatajatest kaks korda enam direktoreid arvas, et eduka juhtimise eeldus on ka hea meeskond ja koostöö. Samal ajal hindasid õppeala­juhatajad direktoritega võrreldes enam arenguvõimet, kohusetunnet, emotsionaalset tasakaalukust ja sta­biil­sust.
Algkoolijuhid pidasid kõige oluli­semaks suhtlemisoskust. Samas ei ni­metatud kordagi analüüsivõimet ega arukust. Head meeskonda ja koostööd pidas tähtsaks 9% vastanutest. Põhikoolijuhid hindasid suhtlemisoskusi algkoolijuhtidega võrreldes madalamalt, head meeskonda, analüüsivõimet ja arukust aga kõrgemalt. Gümnaasiumijuhtidest hindas 13% olulisimaks analüüsivõimet ja arukust, 21% head meeskonda ja koostööd.
Mehed hindasid naistest rohkem analüüsioskust ja arukust, emotsionaalset tasakaalukust ja stabiilsust. Tervelt 26% meestest hindas olulisima omadusena juhtimise juures ka empaatiavõimet, naiste puhul arvas nii vaid 9% vastanutest. Samuti hindasid mehed rohkem kogemusi ning head meeskonda ja koostööd, naised aga paindlikkust ja tolerantsust, järjekindlust ning töötahet.

„Liidriks ei sünnita”
Analüüsi tulemused võimaldavad luua tingliku mudeli kõige suurema sagedu­sega esinevast Eesti koolijuhist ja tema koolist. Kasuks tulevad nüüdis­aegsed juhtimisteooriad. Mu-
del­koolijuhi trum­pideks kujunevad hea suhtlemisoskus ja koostöö heas meeskonnas. Lisaks tuleb siluda nurkasid paindlikkuse ja tolerantsuse abil, olles seejuures järjekindel ja täis töötahet. Muret teeb juhtidele kõikvõimalike määruste tõlgendamine ning vajadus tunnetada meeskonnaliikmete vaimset poolt. Mudelkoolijuht ei ela ainult tänapäevas, vaid pakub välja Eesti koo­li edasi viivaid lahendusi, nagu õppe- ja ainekavade sisumuudatused, tasakaalustab kooliga seotud inimeste omavahelised kohustused ja vastutuse.
Õppekava „Liidriks ei sünnita” läbinu kogeb, et juhtimisteooriad on küll universaalsed, kuid igal koolil on ka oma eripära. Sellest hoolimata on universaalsed teooriad kooli igapäevapraktikas rakendatavad. Õppurid analüüsivad reaalseid juhtumeid koolielust, pidades silmas tuleviku kooli, kus laps õpib vabatahtlikult, õpilased ja õpetajad on pühendunud.
Õppekava koosneb kuuest moodulist (240 t / 6 AP): I „Tuleviku kool”,
II „Süsteemne mõtlemine ja tervikutaju”, III „Liidriks kujunemine”, IV „Isiklik efektiivsus”, V „Suhtlemine ja koos­töö”, VI „Tegutsemine ja tulemus­likkus”. Pilootkoolituse esimene sessioon toimub 17.–19. oktoobrini Tallin­nas. Ruumi on 70 koolijuhile. Osalemiseks tuleb kirjutada motivatsioonikiri, vastates küsimusele, miks on see õppimisvõimalus taotleja meelest oluline. Registreerida saab 27. sep­-
tembrini. Täpsem info TLÜ täiendõppekeskusest (tel 619 9522, ruth.raudsep@tlu.ee).
Koolijuhi kompetentsusmudeli ja sellel põhineva õppekava koostamisel osalesid Eesti Koolijuhtide Ühenduse liidrid Toomas Kruusimägi ja Martin Kaasik, peaeksperdina psühholoogiamagister Anu Virovere, Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer, Kiili Põhikooli direktor Mihkel Rebane, Surju Põhikooli õppealajuhataja Pille Tahker ning TLÜ täiendõppekeskuse töötajad Ene Käpp ja Ruth Raudsep.