Internet moondab maailma

Jokela koolis eelmisel kolmapäeval juhtunud tragöödiat on väga raske ignoreerida. Kui USA-s juhtunud tulistamised tundusid toimuvat kaugel teises kultuuris, siis Soome juhtumist ei ole võimalik distantseeruda.

Põhjanaabrite rahulikus heaoluühiskonnas, mille haridussüsteemi seatakse eeskujuks kõikjal maailmas ning kus tegeldakse efektiivselt probleemsete ja õppetöös maha jäänud lastega, ei tohiks justkui selline asi juhtuda. Miks siis juhtus? Põhjuseid on asutud otsima nii Soomes kui ka mujal maailmas.
Massimõrva kordasaatja stereotüübile – vägivalla ohver, kes ei suuda enam kiusamist taluda – noormees ei vastanud. Klassikaaslaste ja õpetajate sõnul teda ei kiusatud ning sõpru tal samuti oli. Oma muusikutest vanematest olevat noormees lahku kasvanud, aga seda on tuhanded temaealised.
Küll aga ei huvita iga noort relvad, parem- ja vasakäärmuslikud ideed ning tavapäraseks ei saa lugeda ka teistes koolides (aprillis Virginia Ülikoolis jne) analoogse teoga hakkama saanud mõrvarite ülistamist. Oma inimvihkajalikke ideid ei hoidnud noormees samas sugugi endale, ähvardades kaaslasi juba enne seda, kui pani päev enne mõrva YouTube’i üles video. Kas Interneti-ajastu on muutnud inimesed (nii kurjategijad kui ka ohvrid) nii egotsentriliseks, et näost näkku suhtluses enam teist inimest ei märgata ega omistata lausutud sõnadele ja seisukohtadele tähtsust?
10.11. Postimehe kultuurilisas ütleb Tartu Ülikooli semiootikaprofessor Peeter Torop, et „tänu” Internetile oli tulistaja informatsiooniväli frag­menteerunud –
tulistaja luges natuke siit ja natuke sealt, mille tagajärjel ei olnud enam võimeline infot sünteesima ega nägema tervikpilti. Suure osa vabast ajast Interneti kaudu oma maailma konstrueeriva noore ettekujutus iseendast kipub moonduma, mistõttu ta ei suuda anda adekvaatset hinnangut enda ja lähedaste suhetele.
Torop annab selle teooriaga ühe võimaliku seletuse mõrvari teguviisile. Kuid kas ei iseloomusta need muutused ja Interneti-maailmas elades nihestunud maailmapilt lausa valdavat enamikku noortest? Ühest küljest ei suutnud üks noor ümbritseva maailmaga toime tulla, teisalt ei suutnud lähedased-tuttavad tema juttu ja ähvardusi tõsiselt võtta.
Virtuaalne reaalsus, kuhu paljud noored kapseldunud on, ei aita lapsi kasvada, suhtlema õppida ega panna paika väärtushinnanguid. Internetti sulgeda loomulikult ei saa (ega peagi), aga kui see (Interneti-)­maailm hakkab iseennast hävitama, peaks mingi alternatiivi liigsele arvuti teel suhtlemisele siiski leidma.