Juhendamine on vaeva väärt

Suurlinnade lastel on Eestis tänapäeval väga raske kodulugu koguda ja uurida, sest lapsi lihtsalt ei lasta kõikide arhiivide ustest sisse. Mina olen õpilaste otsinguid aastaid juhendanud. See hoiab nii nende kui ka minu vaimu värske ja kasvatab visadust.
Uurimistööde tegemine ja juhendamine on meeldiv ning huvitav vaheldus kooliõpetuse/õppimise rutiinile. Tõsi on aga seegi, et nii juhendatav kui ka juhendaja peavad seda tegema ajast, mis kõigest muust kohustuslikust ja vajalikust üle jääb. Kas või unetundide arvelt. Aega võtab materjali kogumine, töötlemine, aga veel raskem on selle kokkukirjutamine. Juhendaja peab vastutama sisu ja kirjavigadegi eest. Ei ole harvad juhud, kui töö jääb pooleli: kas ei leidu piisavalt vajalikku materjali, aega või tulevad ette muud „objektiivsed” põhjused.
Mida teeb õpetaja ajal, mil töö on alles algusjärgus? Püüab aidata otsi lahti võtta ehk teisisõnu – leida allikaid ja lahendusi. Suur tänu kõikidele raamatukogudele ja arhiividele, ka erifondidele, kes ei ole teinud takistusi, kui olen käinud neil koos juhendatavaga külas!
Olen kogunud ka ise koduloomaterjali. Sellest on kasvanud välja mahukas uurimistöö, mis ei näi lõppevatki. Kunagi koostasin oma klassiga looduslugu ja ühiskonnaelu käsitlevatest lühitöödest kogumiku „Nõmme” I köite. Aasta oli siis 1987. Edasi tulid lühemad uurimistööd Nõmme tänavatest ja ka muust. Iga autor tegi just nii palju, kui sai ja suutis. Oli pikemaid ja lühemaid töid arvukate fotodega. Nii mõnigi maja läks pärast pildistamist lammutamisele.
Nüüd teen kogutud pabermassis „arheoloogilisi kaevamisi”, mis on küllaltki aeganõudev töö. Sellest õpetus: kui vähegi võimalik, tee üks töö kohe lõpuni ära! Pärast võib ju uue teha.
Lugejaid on mitmesuguseid: kes soovib lühikokkuvõtet, kes pikka ja põhjalikku arutelu. Siiski on lihtsam lugeda ja aru saada, kui kohalikule kodusele ajaloole on lisatud taust ja laiem selgitus. Igaühel ei ole alati võimalik lisaseletusi otsida.
Teistele õpetajatele soovin innukat juhendamist, õpilastele rohkem julgust teha uurimistöid, kuigi riigieksamil selle eest punkte ei saa ja aega kipub kõigil vähe olema. Asi on seda väärt!
Igal aastal on konkurss Eesti Vabariigi presidendi auhinnale, Eesti Noorte Algatuskeskus ootab endiselt kodu-uurimistöid ning noorgiidi eksamgi ei ole mingi ületamatu raskus.