Kas riigikaitseõpetus peaks olema kohustuslik?

KERSTI ROHTMETS, Audru Keskkooli direktor:
„Riigikaitseõpetus on noore kujundamisel tähtis ja vajalik õppeaine, kõik gümnaasiumiõpilased peaksid selle kursuse läbima. Riigikaitseõpetus aitab tõsta isamaalisust ja aatelisust, tema tähtis ülesanne on kaitsetahte kasvatamine. Riigi kaitsmine ja julgeolek pole ainult kaitsejõudude asi, selles on igal inimesel oma roll. Eesti vabariigi kodanikena on meile põhiseadusega pandud kohustus oma riiki kaitsta.
Iga Eesti mees ja naine peaks teadma, kuidas kriisisituatsioonis tsiviliseeritult, distsiplineeritult ja targasti käituda. Kuidas olla kaitstud ja kaitsta oma ligimesi hädaolukorras – see nõuab oskusi. Peamine eesmärk pole valmistada noori ette ajateenistuseks ega propageerida militarismi, vaid anda õpilastele teadmisi ja oskusi, kuidas vajadusel ise oma riiki ja kodu kaitsta. Kursusel osalejad saavad teadmisi ja oskusi, mida võib ka igapäevaelus vaja minna. Algteadmised esmaabist, päästmisest, ellujäämisest metsas ja topograafiast ning orienteerumisest võivad elus osutuda sama vajalikuks nagu ujumisoskus. Riigikaitseõpetus pole püss käes jooksmine, vaid ka elementaarne teave relva ehitusest, võimalikest ohtudest relva oskamatul käsitsemisel, teadmine, et relvaga peab oskama ümber käia (ka jahil olles) ja et uudishimust ei minda relva näppima.
Riigikaitseõpetus arendab ka koostööoskusi, teistega arvestamist, vastutustunnet. Õpitakse olukorda iseseisvalt analüüsima ja võtma vastu otsuseid, mitte pead kaotama. Välilaagrid on põnevaim osa kursusest, praktilisetel õppustel saab rakendada eelnevalt omandatud teadmisi ajaloost ja ühiskonnaõpetusest, keemiast ja bioloogiast, maateadusest, matemaatikast ja füüsikast, kehalisest kasvatusest ja muusikast. Riigikaitseõpetus on tihedalt integreeritud teiste õppeainetega.
Oleme seda tugevamad, mida rohkem oskame iseendaga toime tulla võimalikult eri olukordades. Riigikaitseõpetuses õpitu võib tõepoolest elus vajalikuks osutuda, see oleks ühtlasi ka kriisiennetuse programm.”

TÕNIS LUKAS, haridus- ja teadusminister:
„Kõik noored peaksid saama Eestis riigikaitselise ettevalmistuse. Võimalusi selleks on palju: Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, riigikaitseõpetus koolis, ajateenistus kaitseväes, Kaitseliit, alternatiivteenistus jne. Noored peavad suutma kollektiivis tegutseda, teadma tsiviilkaitse põhitõdesid, et kaitsta tulevikus oma peret ja lapsi. Iga noor peaks saama Eestis riigikaitse ettevalmistuse.
Kõik see ei tähenda, et riigikaitseõpetus peaks olema kohustuslik kõigile õpilastele. See peaks olema kohustuslik koolidele, kus on seda ainet õppida soovijaid.”