Soovitusi USA-sse reisijale

Esmalt tuleks koju jätta kõik eelarvamused, mida olete elu jooksul ameeriklaste ja Ameerika Ühendriikide kohta kuulnud, lugenud. Sest ükski neist ei pea üldistusena paika. Üht ja ühe­sugust Ameerikat ei ole olemas. On viiskümmend osariiki, mis võivad üksteisest erineda rohkemgi kui Eesti ja Itaalia, Hispaania ja Soome. Erinevad inimesed, loodus, kombed, murded, sõnavara, seadusedki. Mis on lubatud ühes osariigis, võib olla keelatud teises. Mis on lihtne ühes osariigis, võib olla keeruline teises.
See massikultuur, mida eurooplased impordivad Euroopasse ameerikaliku sildi all, ei peegelda mitte ameeriklaste halba maitset, vaid importija ja tarbija enda halba valikut, sest USA-st leiab rikkalikult kõike: nii suurepärast kõrgkultuuri kui ka odavat rämpsu. Valik on sinu. Just nii nagu toidulauas: võid valida parimat tervislikku ja võid uppuda rasva. Ka McDonaldsist võid osta kergeid maitsvaid salateid. Valikuvõimaluste küllus on just see, mida ma ainsana söandaksin pidada ühisnimetajaks kogu riigile.
Vahemaad on tohutud. Kaugusi linnade vahel mõõdetakse keskmistes autosõidutundides ja/või -päevades. Kui elad kolme-nelja sõidutunni kaugusel mõnest suurlinnast, siis elad selle lähistel. Peamised liiklusvahendid on auto ja lennuk, maapealset ühistransporti praktiliselt ei eksisteeri, v.a tihedama asustusega ida- ja läänerannikul ning suuremates linnades. Liinibussiga, kui neid üldse on, sõidavad vaid kõige vaesemad, mis lisab reisile alati teatud kriminaalsusriski. Autorentimine on lihtne ja suhteliselt odav, bensiin viimase aja suurest hinnatõusust hoolimata ikka veel sutsu odavam kui Euroopas keskmiselt. Ka kiirteedeäärsed hotellid-motellid on suhteliselt odavad: 60–70 dollarit tuba kahele koos lisavoodi võimalusega. Kui aga ette võtta pikem reis, tasub küll valida lennuk, sest mitmepäevane ööbimistega autoreis neelab ära peaaegu sama raha, mis maksavad soodsamad ülelennud idarannikult läänerannikule või põhjast lõunasse: alates 300–400 dollarist.
Liikluskultuur ja teed on väga head, liiklus­politsei tundub olevat kõikjal ja asi toimib. Kiiruse ületamise või mis tahes muu väiksemagi seadusrikkumise eest võid jääda ilma nii viisast kui ka tagasituleku võimalusest. Viisarežiimi rikkumisega rikud ära enda ja teiste eestlaste reisimisvõimalused.
Suhtlemiskultuur on väga avatud ja lahke, kuid siiski eksisteerivad teatud teemad, mille puhul tasub olla ettevaatlik euroopalike üliliberaalsete vaadete pealesurumisega. Need on religioon ja kõik, mis seotud inimese kehaga, seksuaalsusest kuni üliolulise abordiküsimuseni. Paljalt avalikus kohas viibimise eest võidakse arreteerida. Kirikul on täita USA ühiskonnas väga suur ühiskondlik roll, palju suurem, kui meie oleme täna Euroopas harjunud. Perekond on siin väärtus. Poliitikaski keskendutakse peamiselt väärtusvaidlustele, mitte niivõrd rahale.
Paar asja on küll kindlad, mida võite julgesti koos enamiku ameeriklastega kiruda: hädasti reforme vajav tervishoiusüsteem, Bushi ebapopulaarne valitsus ja katastroofiline sõda Iraagis.
Oma aktsenti ei tasu häbeneda: erinevused ja mitmekesisus on siin kõrgelt hinnatud, sest laias laastus on kõik kunagi kusagilt sisse rännanud. Teilt küsitakse tihti, kust teie ilus aktsent pärit on, sest see on värav kuulmaks Sinu lugu. Samas ei maksa ehmuda, kui teie hästi treenitud british english’it kohemaid ei mõisteta, sest keeleline mitmekesisus on siin ootamatult suur. Ligi veerand USA elanikest on ju hispaaniakeelsed, indiaanlastel ehk õige nimega põlisameeriklastel (native americans) on oma keeled, lõunaosariikides kõneldakse üht-, põhjas teistmoodi, rääkimata kümnetest kohalikest kõneviisidest. Aga üldiselt saab keskmise ja napimagi inglise keelega hakkama.
Ja lõpuks: ärge kunagi unustage, et te võite olla ainus eestlane, keda üks ameeriklane oma elus kohtab ja kes kujundab just teie järgi oma arvamuse kogu meie rahvast.