Aasta puu saar on arvatud õlipuu­liste sugukonda, kus on kok­ku üle poole tuhande puuliigi. Sugu­konda kuulub omakorda mitu­küm­mend puuperekonda nagu jasmiin, forsüütia, sirel, õlipuu. Saari endid on kuni 70 liiki – mitmesuguse kõrgusega puud, kellest muist kasvavad põõsastena.
Mõttega valida igaks aastaks üks puu, millest rohkem kirjutataks ja räägitaks, tuli 1996. a välja tuntud botaanik ja biogeo­graaf Viktor Masing (1925–2001). Akadeemik Masing oli õpetaja laps, Tartu Poeglaste Gümnaasiu-mi ja Tartu Ülikooli kasvandik. Ta kirjutas puudest köitvaid lasteraamatuid, ka botaanikaõpikuid, algatas omal ajal nn soodesõja, tänu millele neid Eestis üleüldise maadekuivendamise käigus üles ei küntud. Tartlasena kaitses ta kõigest väest linnapuid, selgitas rahvale linna ökosüsteemide talitlemist. Viktor Masing oli Tartu linna aukodanik.
Aasta puu kampaaniat juhib ajakiri Eesti Loodus, mille autor Viktor Masing eluaja oli. Esimene väljavalitu oli kadakas, järgnesid kuusk, tamm, kask, pihlakas, mänd, pärn, vaher, lepp, haab, pa­ju ja nüüd siis saar. Kokku tosin puud, viimane neist ehk kõige vähem kuulus, aga kõige kõrgem ja jämedaima tüvega – meie omamaine harilik saar. Võib kasvada kuni 30 meetri kõrguseks. Kõige pikem saar on meil Pärnumaal Audru pargis, mõni aasta tagasi mõõdeti selle kõrguseks koguni 31,5 meetrit. Jämedaim harilik saar (6,6 meetrit) kasvab Kivi-Vigalas Raplamaal.
Saare tunneb hästi ära tema liitlehtede järgi, peaaegu samasugused on ka pihlakal, aga sugulased nad ei ole. Kui puistus on kõvasti sinililli, võib seal ka kergesti saari olla. Kui salus kasvab ka jalakaid, künnapuid, pärnasid, vahtraid ja teisi laialehelisi, tunneb saar end ahistatuna. Talgi on parem kasvada ikka seal, kus ta ülekaalus on, ning kaaslasteks sobivad arukask, haab ja lepp. Kui saarepuu on juba 10–12 aastat vana, tuleb tema ümber teha veidi valgustusraiet, sest saared on väga valguslembesed. Peale hirvlaste ohustavad saart saare-kilptäid, saareürask. Saarest on tehtud rattakodaraid, lookasid, aisasid, rehapulkasid, kirvevarsi. Muidugi ka mööblit, näiteks linnusilmamustriline maarjasaare puit on ütlemata ilus. Nagu maarjakaselgi, mida Räpina kandis kutsutaksegi hellitavalt linnusilmäpuuks.
Saarest ei ole teada nii palju uskumusi kui näiteks pihlakast, kes koduõuest kurjad vaimud eemal hoiab. Skandinaavia muistendid pajatavad maailmapuust, millele kogu taevalaotus toetus.Mõned tõlgendajad leiavad, et jutt käib saarest, aga osa arvab, et saar see siiski ei olnud.