Google Earth – väljakutse kooligeograafiale

Tänapäeva kiiresti globaliseeruvas maailmas, kus kõik on kõigega seotud ja inimesed aina liikuvamad, on eriti oluline mõista, miks ja kuidas maailmaküla teises ääres toimuvad protsessid meid mõjutavad või miks mujal elavad inimesed teistmoodi käituvad ja tegutsevad.

Geograafia on õppeaine, mis peaks andma noorele arusaamise meid ümbritseva maailma nähtustest ja protses­sidest, nende seostest ja ruumilisest levikust. Geograafias õpitava elulisust ja vajalikkust tõestab ka geograafia riigieksami valinute suur arv.
Nii nagu enamikus teadusvaldkondades saab midagi uut avastada vaid nüüdisaegset tehnoloogiat kasutades, on uute õpimeetodite ja infotehnoloogia abil võimalik õppimist efektiivsemaks muuta ka kooli tasandil.
Google Earth ehk Virtuaalne Maa on palju populaarsust võitnud arvuti­programm, mis pakub täiesti uusi lahendusi ka kooligeograafiale. See tarkvara võimaldab arvuti tagant tõusmata mööda maakera ringi uidata ja kohti tundma õppida. Ekraanil olevat 3D-maakera saab pöörata ja keerata ning vaadata kas lähedalt või kaugemalt, otse ülalt või valitud nurga alt ükskõik millist kohta Maal. Paigast paika liikudes avanevad ekraanil erineva lahutusvõimega satelliitfotod, mis annavad vaadeldavast alast samasuguse ettekujutuse, nagu tekib lennukiaknast välja vaadates. Kui varem ainult unistasime, et küll oleks hea lennukilt vaadates geograafiat õppida ja õpetada, siis nüüd on see võimalik igaühel oma arvuti taga. Google Earth pakub väga hea lahutusvõimega satelliitpilte umbes kolmandiku asustatud alade kohta, millelt võib selgelt eristada ka tänaval olevaid autosid. Eesti territooriumist on hea resolutsiooniga satelliitfotod kahjuks vaid Tallinna, Kirde-Eesti ja veel mõne väiksema piirkonna kohta. Neid asendavad aga edukalt meie oma Maa-ameti ortofotod.


Lend üle maastike

Erinevalt kaardist, kus tegelikkust kajastavad leppemärgid, mida igaüks tõlgendab vastavalt oma kogemusele, annab satelliitfoto reaalajas tõetruu ettekujutuse maastikust ja seal toimuvast. Näiteks võib „lennata” piki rannikut ja jälgida, kuidas jõed on setteid merre kandnud ning kuidas lainetus või hoovused neid edasi transpordivad, kui kaugele levib metsatulekahjude suits või tuule tekitatud liivatorm.
Kaardi eri kihte sisse lülitades saab ekraanil olevale satelliitpildile lisada piirjooni, teid, kohanimesid ja muud infot. Igal hetkel on võimalik määrata kursori alla jääva punkti geograafilised koordinaadid või mõõta vahemaid, vaadata tähistatud kohtadest lingitud fotosid, lugeda huvipakkuvat artiklit Vikipeediast või leida lisainfot pakutavate turismiteenuste kohta. Selline kohaga seotud mitmekülgne infosüsteem (geoinfosüsteem e GIS) võimaldab kiiresti saada uuritavast piirkonnast hea ülevaate, mille tekitamine tavapäraseid teatmeteoseid ja atlaseid kasutades võtaks tunde või isegi päevi.
Lisaks kõikvõimaliku infoga seostatud satelliitfotodele saab allolevast maastikust ekraanile kuvada kolmemõõtmelise ruumi (sisse tuleb lülitada terrain-kiht). Selline võimalus peaks muutma õpilastele üsnagi tüütu pinnavormide ja pinnamoe teema käsitlemise palju emotsionaalsemaks ja põnevamaks. Google Earth ’i virtuaalses maailmas võib igaüks lubada endale virtuaalset luksust, mis tavaelus on võimalik vaid vähestel – imiteerida sõitu väikelennukiga piki mägedevahe­lisi orge ükskõik millises mäestikus ja imetleda kõrgmäestiku ilu. Võib lennata ühest mäestikuorust teise ning jälgida, kuidas jõed või liustikud sette­materjali alla orgu transpordivad, kuidas järskudel nõlvadel rajatakse terrasspõlde või kulgeb mäestikutee orust mäkke. Igati õpetlik on uurida, kuidas näeb välja alles äsja või juba ammu pursanud vulkaani ümbritsev maastik.


Kas lumi või kasvuhoone?

Nii nagu loodusprotsessidest, saab hea ettekujutuse ka inimtegevusest ja selle tagajärgedest. Põnev on võrrelda hoonestuse ja üldse linnasisese maakasutuse erinevusi Euroopa, Ameerika või hoopis Araabiamaade linnades, mõelda sellele, miks mõned linnad valguvad kiirtena igas suunas laiali, teised aga piki jõeorgu või rannikut. Hästi on jälgitav maakasutuse intensiivsus ja mustrid loodusvööndites. Nii mõnelegi täiskasvanule tuleb selgitada, mida tähendavad suured rohelised ringid kõrbemaastikul või et sadade kilomeetrite ulatuses laiuv valge aluspind Hispaania lõunaosas ei ole juhuslikult sadanud lumi, vaid kasvu­hoonetega põllumajandusmaastik. Kes ei usu, saab klõpsata lingil, mis viib selgitavate piltide ja teksti juurde. Google Earth sisaldab kolmemõõtmelisi kujutisi ka suurlinnade kõrghoonestatud keskustest (New Yorgi, Londoni või Pariisi kesklinn) ning isegi kuulsatest hoonetest (Berliini Riigipäevahoone, Vatikani Püha Peetruse katedraal jne). Lisaks sisaldab Google Earth ajaloolisi kaarte, mis tänapäevasele kaardile asetatuna võimaldavad näha toimunud muutusi.
Ikka ja jälle rõhutame inimtegevuse aina kasvavat mõju keskkonnale ja kutsume kokku hoidma ning säästma. Paljudele ei mõju see kuigi veenvalt, sest puudub realistlik ettekujutus inimtegevuse ulatusest. Siingi on abi satelliitpiltidest. Näiteks UNEPi portaalist http://na.unep.net/digital_atlas2/google.php leiab arvukalt satelliitpilte eri aegadest, mis võimaldavad võrrelda inimtegevuse mõju kasvu pikema aja jooksul. Saab jälgida, kuidas on muutunud maastik suurlinnade kiire kasvu, põllumaade laiendamise, veehoidlate või kaevanduste rajamise tagajärjel, mis on juhtunud ulatuslikel aladel metsade mahavõtmise või ülekarjatamise tagajärjel.
Virtuaalse Gloobusega tasub tutvust teha juba 7. klassis, gümnaasiu­mis peaks selle sihipärane kasutamine olema lausa kohustuslik, mõistmaks lisaks eespool öeldule ka geoinfosüsteemide olulisust ja rakendusvõimalusi.
Kiire arvuti ja Interneti-ühendus
Saadaval on kolm Google Earth’i versiooni, millest tasuta allalaetav baasversioon http://earth.google.com/ on täiesti piisav geograafiatunnis kasutamiseks. Muidugi eeldab see head ja kiiret arvutit ning Interneti-ühendust.
Geograafiatunnid Google Earth’iga on motiveerivad ning tekitavad õpilastes ahhaa-efekti, pannes nii mõnedki geograafiat põhjalikumalt ja järjekindlamalt õppima. Samas ei asenda need õuesõpet ja eheda looduse tundmaõppimist, vajalikud on mõlemad.
Kõigi arvutiprogrammide, sh Google Earth’i kasutamine eeldab õpetajalt head arvutikasutamise oskust, aineteadmisi (et juba kõrgelt märgata ja ära tunda maapinnal olevaid nähtusi ja seoseid, neid pole ju satelliitpiltidele kirja pandud), loomingulisust ja oskust õpilasi mõtlema panna. Õpilastele ja õpetajatele on lubatud, et peagi saavadnad sülearvutid, nendega tuleb osata asjalikku ja mõtestatud õppetööd teha.

Ülle Liiber,
TÜ geograafia instituudi didaktika lektor