Õpimapp kahe õppeaine ühendajana

Mappõpe on tänuväärt õppimisviis, mida saab rakendada eri õpieesmärkide täitmiseks.

Tegu on õpilasekeskse meetodiga, kus õppekavast lähtuvate raameesmärkide põhjal koostatakse õpilaste-õpetaja koostöös täpsed õpieesmärgid konkreetse õppe-perioodi kohta.
Õpetades norra keelt teise keelena „Comeniuse” tulevase võõrkeeleõpetaja praktikal 2005/2006. õa, oli mul hea võimalus katsetada mappõpet koos oma õpilastega. Õpilased olid 15–16-aastased, õppisid keskkooli esimeses klassis ning olid eelnevalt norrakeelses keskkonnas viibinud vaid neli kuud. Mappõpet kasutasime teisel poolaastal norra keele teise keelena ja majandusõpetuse ühendlülina.
Esimesel poolaastal sai selgeks, kui raske (loe: pea võimatu) on äsja Norrasse saabunud õpilastel pidada sammu kaasõpilastega. Keeleoskus seisneb paari viisakusväljendi tundmi­ses, aga tundides tuleb võrdselt teistega õppida nii bioloogiat kui ka majandust – aineid, kus palju materjali põ­hineb tekstidel. Esimesel poolaastal leidsime võimaluse pakkuda neile õpilastele õpituge. Koos käisime tekstid läbi, võttes aega peamiselt just tõlkimiseks ning terminite selgitamiseks. Olukorrast lähtuvalt idanes mõte proovida koostada õpimappe, kus tekstid on põhilisel määral koostatud mõne aine materjali põhjal ja samas oleks täidetud ka keeleõppe eesmärk. Üheskoos arutades leidsime, et just majandusõpetuses on õpilastel suurimad probleemid, mis on tingitud puudulikust keeleoskusest. Aine valikul ei saa alahinnata ka majandusõpetaja koostöövalmidust ja huvitatust. Niisiis põimisime õppesituatsiooni kaks eraldiseisvat õppeainet: majandus ja informaatika ning norra keel teise keelena.

Lähtepunkt õpilastelt
Alustuseks said õpilased ülesande püs­titada lähte-eesmärgid. Raam­ees­märgiks seadsime üldise keeleoskuse, sh suulise väljendusoskuse ja kirjuta­mise arendamise ühelt poolt ning teisalt majandusõpetuse õppekava täit­mise. Oma huvidest ja soovidest lähtuvalt seadsid õpilased erinevaid eesmärke – üks õpilane soovis „õppida paremini norra keelt rääkima” (üldistatud eesmärk), teine õpilane kirjutas, et soovib „paremaid teadmisi majanduse toimimisest” (konkreetne eesmärk, mis hõlmab nii keeleõppe kui ka eriala, st majandusõpetuse).
Projekt käsitles niisiis õpimappe, mis kätkesid endas kahte võrdselt olulist ja üksteisest sõltuvat eesmärki.
Peale õpieesmärkide kirjeldamist said õpilased ülesande kirjeldada lehekülje ulatuses iseennast. Voli oli panna kirja just seda, mida sooviti endast rääkida. Need tekstid kirjutati osaliselt oma emakeeles, sest keeleoskusest jäi vajaka. Nn mina-tekstid moodustasid õpimapile sobiliku raami. Õpimappi alustava mina-teksti kirjutasid õpilased osaliselt ümber ja analüüsisid seda õppeperioodi lõpus. Selleks ajaks oli keeleoskus oluliselt arenenud, tunti keerulisemaid lauseehitusvorme ning väljendeid. Õpimapile pani punkti ilus norrakeelne tekst iseendast.
Kõikide mapis sisalduvate tekstide alus oli ainetundides kirjutatud tekstid – nii eneseanalüüs kui ka gramma­tika käsitlus keeletundides põhi­nesid majandusõpetuses käsit­letul. Olulisele kohale seadsime kirjutamistreeningu, sellist õppevormi toetab mappõppe metoodika vägagi edukalt.
Oluline moment oli eneseanalüüsi rakendamine õppeprotsessi. Eespool mainisin nn minapildi koostamist ja eesmärkide sõnastamist. Perioodi jooksul kirjutati mitmeid tekste, mis lähtusid eneseanalüüsist. Ainetekstid andsid aluse analüüsitekstidele, kus õpilased vaatasid oma senist arengut nii tagasi- kui ka edasiulatuvalt. Valminud mapid peegeldasid seega protsessi ennast ning edasiminekut nii keele- kui ka ainealases arengus.

Õpilaste aktiivsus
Mapi tekstid olid jooksva hindamise alus mõlemas aines. Valminud õpimappi hindamiseks perioodi lõpus ei esitatud. Nii tagasime õpilaste rõhuasetuse protsessile ja mitte niivõrd produktile, st teadmiste esitlemisele.
Mappi lisasime ka majandusõpetuse tundides esitatud tööde analüüsid, kus keskendusime keelelisele vormile. Majandusõpetajaga oli kokku lepitud, et tema hindab tööde sisulist poolt ja kui sisu jäi arusaamatuks ehk õpilane ei osanud end piisavalt väljendada, sai ta õiguse vastata suuliselt. Need tööd pakkusid tänuväärse materjali keeletundideks. Õpilased olid koostöövalmid ja huvitatud, esitades küsimusi juhtumite kohta, mis neil majandusõpetuse tundides ette olid tulnud.
Kuigi mapitekstide kallal töötamine oli lisatöö ja ajakulu, meeldis see õppevorm kõigile. Arutelus koorus välja, et kuigi sageli nähakse teatud õppevormi kasulikkust, ei soovita tulemuse saavu­tamiseks kulutada siiski tavalisest rohkem aega. Siit on järgmine samm teadvustada õpilaste enda vastutus hariduse omandamisel ja motiveerida neid töötama oma nõrkade külgede kallal.
Kuigi meie projekt oli kõikide osalejate meelest edukas, ei anna tulemus muidugi võimalust väita, et õpilaste keele- ja ainealane tase paranes vaid tänu mappõppele. Muukeelsed õpilased omandasid teadmisi ju pea ööpäev läbi, seejuures enamasti teadvustamata kujul. Aineõpetaja kogemusele toetudes saab väita, et kõik õpilased edenesid antud õppeaines hästi, suutsid kasutada erialatermineid õiges kontekstis. Õpilased olid saavutanud taseme, kus nad mõistsid mõistete leksikaalse tähenduse kõrval ka sisulist.

Saab kasutada ka Eestis
Aineõpetaja toetus oma arvamuses varasematele kogemustele muukeelsete õpilastega ning toonitas selget erinevust toonaste ja nüüdse kogemuse vahel. Majandusõpetaja iga-aastane peavalu oli muukeelsed õpilased, kes tuupisid termineid ja lahenduskäike pähe nende sisust aru saamata. Samas tunnistas õpetaja oma jõuetust olukorda muuta – koormus oli liialt suur, et pidevat järeleaitamist korraldada.
Õpimappide puhul seadsime rõhuasetuse individuaalmappidele ja individuaalsetele õpieesmärkidele, ent mappe saab rakendada ka ühisõppe ja ühise vastutuse platvormina. Sellist õppevormi saab edukalt kasutada ka Eesti koolides muukeelsete õpilaste toetaval õppel. Kohandades mapi sisu ja tekste õpilaste tasemele ja vanusele, saab luua aluse huvitavale ja motiveeritud õppimisele.