975 kandidaadist, kes 4. märtsil Toompeale võimu juurde pürivad, on 36 kooliinimesed, õpetavad iga päev lapsi või juhivad koole. Kui lisada ka endised haridusministrid, rektorid, praegused või endised professorid, saab kokku üle poolesaja mehe/naise.

Õpetajad ja õppejõud lugesid Õpetajate Lehe palvel kokku need erakonnad, kes praegu on riigikogus esindatud. Väljavõtetest selgus, et enim politiseeritud koolirahvas elab Pärnumaal – Audru kandis ja Häädemeestel. Audru Keskkooli õpetaja Mercedes Merimaa kandideerib Toompeale sotsiaaldemokraatide nimekirjas. Kümme kilomeetrit eemal on Jõõpre Põhikool. Sealt on kirjas direktor Mati Sutt ja huvijuht Ülle Varik. Esimene isamaalaste ja teine rahvaliitlaste nimistus. Häädemeestelt lisandub veel üks sots –keskkooli direktor Raimu Pruul.


Kaitsjad ja sõnumiviijad

Eriti põhjaliku uurimistöö tegi oma nimekirja kallal ära Reformierakond, sättides ritta kõik, kes kunagi on pedagoogiks õppinud, kunagi lapsi ka õpetanud, olgu või lasteaia liikumisjuhina näiteks. Või ka välismaise ülikooli külalisprofessorina, omamaise kõrgkooli lektorina. Oravate nimekirjas on tervelt 18 sellist kandidaati. Kuhu nad koolist kadusid? Tuleb välja, et sagedasti valdu või linnu valitsema ehk siis koolipidajateks, nagu Vihula vallavanem Priit Pramann, Har­ku vallavanem Ott Kasuri, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juht Orm Valtson, Põlva maavanem Urmas Klaas, Võru linnapea Ivi Eenmaa, Tartu meer Laine Jänes. Need, kes praegu koolis töötavad, on üsna sageli olnud või on praegu kohalike volikogude liikmed või lausa esimehed. Koolirahvas ei tüki Toom­peale tühjade kätega, paljudel neist on korralik võimulolemise kogemus. Mis neil nüüd siis mõttes mõlgub? Kui ühe lausega ütelda, siis võrdsete võimaluste kool.
Jõõpre Põhikooli õpetaja Ülle Varik (ERL) leiab, et koolis on palju seda, millest Toompead tuleb teadvustada.
„Rahvaliitu esindavad riigikogus kohtadelt pärit asjatundlikud inimesed, mitte külalisesinejad pealinnast. Usun, minu kodukoha Lavassaare inimesed on seda väärt, et neilgi oleks Toompeal oma sõnumiviija. Arupärimisel võime küsijale julgelt silma vaadata, sest tühje lubadusi me ei anna. Meie erakonnal näiteks on soov maksta koolile vähemalt 2000 krooni aastas õpilase kohta tasuta spordi- ja esinemisvarustuse muretsemiseks. Põhimõte on lihtsamast lihtsam – ükski laps ei pea vanemate kitsikuse tõttu tundma end omasuguste seas teistest halvemana. Häid õpetajaid tuleb hoida, üks viis seda teha on tõsta õpetajate keskmine palk nelja aasta jooksul kahekordseks.”
Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults (Keskerakond) kaitseks Eesti lapsi ja eakaid inimesi Eesti Vabariigi ja selle ebapädevate ametni­ke eest. „Vene ajal oli kolm tõde: kodu-, tänava- ja koolitõde. Sai nende vahel laveeritud. Praegu pole lapsele võimalik selgitada, mis on tõde ja mis õigus. Iga raadio annab välja oma pahna, igal telekanalil on oma tõde, iga poliitik ajab oma asja. Kõik trükitakse ära, meil on ju „sõnavabadus”. Kui tahate, et ametnike omavoli Eestis lõpeb, koolid ja lasteaiad saavad 2010. aastaks korda ning meil ei ole enam sundüürnikke, siis valige mind riigikogusse, sest seda segadust korda tegema ma sinna just lähengi.”


Lapsed väärivad paremat

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi direktor Diana Beltadze (Reformierakond) rõhutab, et haridus ei ole sport, siin ei tohiks olla kaotajaid. „Hariduskorraldus võiks olla parem. Latt peab olema kõrgemal. Mina leian, et me elame uuel ajastul, mil haridust tuleb anda kõrgemal tasemel ja paljudele, mitte valitutele, nagu tehti seda peredes 19. sajandil ning 20. sajandi alguses. Nelja Euroopa riigi eesmärk on tagada keskharidus 85–90% ulatuses. Leian, et see on parim pääsetee ka meile, sest haritus vähendab vaesust ja meiegi lapsed väärivad paremat elu ja tööd.”
Õppijakesksus vajab tuge. Selles on veendunud Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa (SDE). „Parem­poolsus taandab pea kogu hariduspoliitika armutule võistlusele koolide vahel. Ons võrdsed võimalused õpilasel Viimsi Keskkoolis, Rocca Al Mare koolis ja Kärdla Ühisgümnaasiumis? No ei ole. Mitu teatrit on Kärdlas? Kui palju maksab teatris käimine Hiiumaa, kui palju Tallinna lastele? Kui palju maksab Kumu külastus Tallinna, kui palju Kärdla kooli õpilasele? Ons võrdsed võimalused õpetajatel? No ei ole. Ons võrdsed võimalused omavalitsustel? No ei ole ju! Ega ma arvagi, et riik peab need võrdsed võimalused tagama. See pole ilmselt võimalik. Aga vahesid vähendada oleks küll võimalik. Lausa möödapääsmatu. Õigus haridusele on põhiline inimõigus, milleta ei ole teostatavad teised inimõigused. Seetõttu tuleb haridus muuta kättesaadavaks kõigile. Nii lastele kui ka täiskasvanutele. Seadused peavad seda toetama. Ja loodetavasti õnnestub mul anda oma panus, et see nii ka läheb.”


Võtkem ära vanad valud

Vanade valude pärast muretseb Häädemeeste Keskkooli direktor Raimu Pruul (SDE). „Põhihariduse valulapseks number üks peetavat koolist väljalangust vähendaks oluliselt kutseõppe võimaldamine koos põhihariduse omandamisega. See tähendab pärast 6. klassi lõpetamist neljaaastase õppeajaga töökooli loomist. Põhihariduse alusmüür luuakse alusharidusega. Pidevalt pikenevate lasteaia- ja sõimejärjekordade kaotamiseks on vaja viia lasteaiapedagoogide palgad riigi finantseerimisele. Omavalitsustel tekib lisaraha abil võimalus paikkonnas päevahoiusüsteemi arendada. Lasteaia, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste, huvikoolide juhtidega sõlmitavad tähtajalised töölepingud võiksid poolte kokkuleppel muutuda tähtajatuteks. ”Ja veel. Mõned kandidaadid tunnistasid, et ei kipugi kodunt ega koolist ära. On kirjas kui tuntud inimesed, et koguda poolthääli oma mõttekaaslastele.