Sisseastumiskatsed on alanud

Gustav Adolfi Gümnaasiumi poole suunduvad vanalinna kitsukesed tänavad täitusid esmaspäeval ja teisipäeval pisut enne kella kümmet vaheajale vaatamata kooli tõttavate noortega. On alanud gümnaasiumikatsete hooaeg.

Vanast kivitrepist riburada üles ronivaid noori loendavad, klassidesse suunavad, neile selgitusi ja julgustusi jagavad õpetajad on silmatorkavalt sõbralikud. Õpilasedki tunduvad esialgu rõõmsad ja rahulikud – närv tuleb sisse siis, kui selgub, et isikut tõendav dokument on koju jäänud, ema seda ära tuua ei saa ja kuigi lahkelt pakutakse võimalust järgmisel päeval tagasi tulla, on siis ees hoopis kunstikooli katsed. Lõpuks leitakse lahendus selles, et õnnetu unustaja tuleb ise pärast katseid isikutunnistusega kooli tagasi (tema kodu asub tükk maad Tallinnast väljas), ja töö võibki alata.
Tallinnas andis gümnaasiumikatsete stardipaugu 32. keskkool juba 16. märtsi pärastlõunal. Järgnesid inglise kolledž ja Pelgulinna gümnaasium 17. märtsil. Tartus, kus enamik koole korraldab sisseastumiskatsed alles aprillis, olid kõige varajasemad Hugo Treffneri Gümnaasium ja Miina Härma Gümnaasium (mõlemal 19. ja 20. märts), Pärnus Sütevaka humanitaargümnaasium 17.–19. märtsini).


Keeli ja matemaatikat

Traditsiooniliselt kontrallitakse sisseastumiskatsetel kõige sagedamini õpilaste teadmisi emakeeles, matemaatikas ja võõrkeeles, aga loomulikult sõltub ainete valik suuresti gümnaasiumi õppesuundadest. Üsna vähe tuleb ette mahukaid omaloomingulisi töid.
Varakult alustanud Tallinna Inglise Kolledži õppedirektor Anu Parts üt­leb, et katsete esimese vooru ehk siis kirjalike testide tulemused selguvad nädala lõpuks, suuline voor järgneb kaks nädalat pärast kirjalikku ja selles osaleb umbes sada õpilast. Kokku kavatsetakse vastu võtta kaks klassitäit õpilasi. „Kooli soovijate arv on läbi aastate püsinud stabiilsena, sel aastal osales katsete kirjalikus voorus 240 õpilaskandidaati. Ka katsed ise on püsinud põhimõtteliselt samasugustena: kirjalikus voorus eesti keele, matemaatika, inglise keele, loodusainete tööd.”
Tallinna 21. Kool on üks väheseid gümnaasiume, kus vestlusvoor eelneb, mitte ei järgne kirjalikele katsetele. Õppealajuhataja Ave Kallas nimetab seda pigem lühivestluseks. „Praktika näitab, et sellest on kasu: õpilased saavad ära küsida oma kooli puudutavad küsimused ja õpetajad pildi sellest, kui teadlik on õpilane oma valikus.” Erinevalt teistest kesklinna koolidest toimuvad kirjalikud katsed 21. kooli alles aprillis. Et töötab ka see koolis juba traditsiooniks kujunenud mudel, pole õppealajuhataja sõnul põhjust muudatusi ette võtta.


Ühised katsed pole tõenäolised

GAGi direktori Hendrik Aguri sõnul käidi tänavu talvel välja plaan, et kolm Tallinna kesklinna kooli võiksid korraldada ühised katsed. See on väga esialgses staadiumis idee, mis nõuaks kõigepealt suurt eeltööd. „Plaani läbiv idee oleks lastesse inimlikult suhtuda ja mitte neid mitme kooli vahet jooksutada ning liigset stressi tekitada. See, kuidas kolm kooli katsete ettevalmistamises ja korraldamises võiksid kokkuleppele jõuda ja kas siis, kui see ennast õigustab, võiksid ka ülejäänud koolid või osa neist ühtse süsteemiga liituda, sõltub juba väga paljudest asjaoludest. Esialgu pole kindel, kas me üldse mingi kokkuleppe saavutame, sest see nõuab teataval määral iga kooli identiteedi kallale minekut, oma traditsioonide ülevaatamist. Seni on toimunud ainult üks kolme kooli töörühmade koosolek ja tegelikkuseks võib plaan saada ainult juhul, kui saavutame konsensuse ning suudame välja töötada sobiva logistika.”
Õppida soovijate suure arvu tõttu jagas GAG tänavu oma katsed kahele päevale. Tulevaks õppeaastaks komplekteeritakse neli kümnendat klassi: reaalklass, prantsuse-inglise keele õppesuunaga klass, rootsi keele õppesuunaga klass ja matemaatika-inglise keele õppesuunaga klass. Interneti teel registreerus katsetele ligi 800 õpilast. Igaüks sai registreerimislehele märkida ka teise eelistuse juhuks, kui ta valitud klassi vastuvõetuks ei osutu, ning teha näiteks reaal- ja humanitaarsuuna katsed korraga.


Olümpiaadivõit on eeliseks

Sellist järelkonkurssi nagu mullu, kui augustis komplekteeriti lisaks kaks kümnendat klassi, Hendrik Aguri sõnul GAGis tänavu kindlasti ei tule. Toona oli see seotud kooli juhtkonna vahetusega ja avanenud võimalusega kasutada lisandunud ruumiressurssi. Eelmise aastaga võrreldes on GAGis muutunud seegi, et võrdsetel alustel mujalt tulnutega testitakse ka enda kooli õpilasi. Testide sisus palju muudatusi pole: ikka samad ained põhikooli ainekava piires.
Carl Robert Jakobsoni Gümnaasiumi direktor Eero Järvekülg ütleb, et dokumentide vastuvõtu päeva gümnaasiumidesse on Viljandis kindlaks määranud linnavalitsus – selleks ajaks võiks õpilasel selge olla, kuhu kooli ta astuda tahab. Lahtiste uste päevade ja vastuvõtutestide aja määrab iga kool ise. Kooskõlastatakse vaid seda, et õpilane saaks soovi korral teha teste ka mitmesse kooli. CRJGs on sisseastumiskatsete päev tänavu 21. aprill. „Et meie gümnaasiumis on juba üle 30 aasta matemaatika-füüsika süvaõpe, tegi matemaatika-füüsika ainekomisjon paari aasta eest ettepaneku, et kui õpilane on hästi esinenud vastavatel olümpiaadidel, võidakse ta matemaatika-füüsika süvaklassi ja reaalharu klassi vastu võtta väljaspool konkurssi. Samuti võidakse maakonna õigekirja konkursil edukalt esinenud õpilased vabastada eesti keele testist. Senimaani on otsus end õigustanud.”
Ka Tallinna Reaalkooli said rahvus­vahe­listel ja üle-eestilistel ainevõistlustel edukalt esine­nud õpilased sisse väljaspool konkurssi. Õppealajuhataja Ene Saar ütleb, et esialgu oli selliseid õpilasi vestlusele registreerunud 19, kohale tuli neist 18 ja lõpliku otsuse peavad nad langetama ajaks, kui ülejäänud edukamad vestlusele kutsutakse. „Olümpiaadidel edukate õpilastega vesteldes küsisime sedagi, kas nad lähevad ka teise koolide sisseastumiskatsetele. Umbes kolmandik ütles, et lähevad kindlasti, isegi kui on juba meie kooli kasuks otsustanud, sest tahavad teada, milline on nende tase. Vahel tundubki muretsemine selle pärast, et lapsed katselt katsele jooksevad, ülepinguta­tud. Sisseastumistestid pole kõigi jaoks sugugi nii hirmutavad ja närvesöövad, kui arvama kiputakse. Kaks kolmandikku leidis samas, et see võimalus võtab pinge maha ja võimaldab rahulikult valmistuda kas või eelseisvaks füüsikaolümpiaadiks.”
Olümpiaadidel edukalt esinenud õpilasi eelistatakse ka Pärnu Süte­vaka Humanitaargümnaasiumis, Rak­vere Gümnaasiumis ja Nõo Reaal­güm­naa­siumis. Noarootsi Gümnaa­sium võtab katseteta vastu need, kel põhikooli lõputunnistusel kõik „viied”.


Õpilased ei olegi stressis

Tallinna Reaalkoolis jäädi rahule ka uue eelregistreerimissüsteemiga. Ene Saar: „Registreerida sai kooli kodulehel 15. märtsini ja seda võimalust kasutas 450 õpilast. Kõik printisid välja meie vastuse, kus oli kirjas katsete toimumise aeg, õpilase kood ja klassiruum. Esmaspäeva hommikul tuli kohale vaid viis inimest, kes polnud Interneti teel registreerunud ja registreeriti kohapeal. Paar inimest andis teada, et ei saa tulla, kuna Hiiumaalt ei käinud halva ilma tõttu praam, kolm last olid ujumislaagris. Et kõigile siiski võimalus anda, korraldame neile 27. märtsil lisakatsed. Eelregistreerimise süsteem töötas väga hästi. Ühtlasi on meil nüüd andmebaas, kuhu saame kohe sisestada katsete tulemused, ja iga õpilane saab isikukoodi alusel kooli kodulehelt teada ka oma tulemuse. Testide alusel kutsutakse vestlusele tekkinud pingereast esimesed 125–150 õpilast.”
Suurem osa õpilastest on rõõmsad ja rahulolevad ka pärast klassiruumist väljumist. Keegi tunnistab, et tuli oma kooli asemel võõrasse, sest lootis siin kergemad ülesanded olevat. Noh, selgus, et ei olnud. Mis siis ikka, homme jälle uus võimalus. Töödepakkidega õpetajate tuppa jõudnud õpetajad näevad välja vaat et õpilastest väsinu­mad. Aga neil seisab suurem osa tööst ju alles ees. Nagu ka õpilastel üleelamised, kui tulemused teada antakse…