Kui inimesel on juba kooliajal olnud võimalus näidata üles initsiatiivi ja võtta vastutus millegi suure tegemise eest, on ta tulevikus altim uuele ettevõtmistele, julgem ja enesekindlam.

Kahe maailma – kaunid kunstid ja kolmas sektor – kõrvutamisel torkavad silma küll suured erinevused, kuid on võimalik leida ka ühendavaid jooni. Näiteks mittetulunduse põhimõte. Mittetulunduslikuna ei saa mõista ainult kasumit mittetaotlevat organisatsiooni, vaid ka isetut käitumis- ja töötamisviisi, mis seab sihiks üldise hüve. Säärane tegevus eeldab sotsiaalset närvi ja on suunatud heade muutuste elluviimisele. Näiteks arstide ja õpetajate tegevust on võimalik kirjeldada kui mittetulunduslikku.
Teine ühisjoon on üksikisiku panuse ja algatusvõime tähtsus. Et Eesti on nii pindalalt kui ka rahvaarvult väike, on meie kogukonnas üksikisiku roll ja mõju teravam, kui see meil iga päev meeles püsib. Tähendusrikkaiks osutuvad hetked, mil järjest rohkem inimesi näeb enda võimalusi midagi ära teha ja muudatusi ellu kutsuda.

Loosungitest jääb väheseks
Oleme väsimuseni kuulnud üleskutseid päästa maailm, hoida emakest maad, hoolida ja armastada. Tihtipeale see aga ei mõju, kui maailma päästmise nimel kutsuda inimesi tegema midagi, mis neile ei meeldi ja mille kasulikkust nad ei märka või ei soovi märgata. Hoopis mõjusam on suunata tegevust, mis on inimesele juba omaseks saanud, või näidata, kuidas ta saaks oma oskusi rakendada. Säärase n-ö kasuliku egoismi põhimõte on: tee midagi, mis sulle meeldib ja mida pead oluliseks, aga tee nii, et sellest oleks kasu teistelegi.
Kuidas seda saavutada? Üsna loogiline on alustada just õpilastest ning püüda laiendada nende harjumuste valikut. Õpilase arengut toetavad lisaks koolile ja kodule noorteühendused ja organisatsioonid, mille töös osalemine annab võimaluse õppida paremini tundma iseennast ja ümbritsevat. Üks selline õpilastele suunatud ettevõtmine on SINA (Suured Ideed Noorte Algatusel) noorteprogramm, mille eesmärk on ergutada õpilastes ettevõtlikkust ja kutsuda noori üles ühiskondlike valupunktide üle arutlema ja nendega midagi ette võtma. See on üks viis suunata õpilasi mõtestama oma tegevust laiemas kontekstis ja nägema omaenda panuse võimalikkust ja vajalikkust.

Loodushoiust foorumteatrini
Sellise tegevusmudeli toimimise näiteid leidub juba praegu. Kevadest alates tegutsevad viis noorteprojekti, mille tegevusvaldkonnad ulatuvad loodushoiust foorumteatrini.
Projektis „Roheline kool” tegutsevad õpilased selle nimel, et arendada ka teiste õpilaste keskkonnateadlikkust ning loodusesõbralikkust. Harjunud kodus prügi sorteerima, suunavad nad kaasõpilasi koolis seda sama tegema. Projektiga „Päike kuuti” seotud õpilased armastavad koduloomi ning on seadnud eesmärgiks loomade varjupaigas elavate kasside ja koerte päevade päikselisemaks muutmise. Klubi Koos/Vmeste ühendab noori, kes on rahvuslikest eelarvamustest üle ning jagavad kokkusaamistel üksteisele uusi teadmisi mõne vajaliku teema kohta. Projekti „Julge õppida, vanad ja noored koos!” nimi viitab selle tegevusele – moodustati paarid noorest ja vanast, kes said regulaarselt kokku ning õpetasid teineteisele midagi. Mitme projekti puhul soovivad eestvedajad jätkata tegevust ka pärast kooli lõpetamist.
Õpilase sisemisi soove suunatakse nii, et tulemuseks on teiste aitamine. Õpilasel on olnud võimalus ise välja käia probleem, mis teda kõige rohkem muretsema paneb ja seetõttu ka kõige rohkem tegutsema kutsub.