Septembris toimus projekti „Koolitugi” pilootkoolide koordinaatorite ja Tallinna Haridusameti õppereis Soome eesmärgiga tutvuda Soome haridussüsteemi tööprintsiipide ja Helsingi koolidega ning õppida soomlaste kogemustest, kuidas tulla toime õpilaste erivajadustega koolis.

Tallinna Haridusamet esitles kokkuvõtet läbiviidud küsitlusest „Eri­spetsialistide rollist üldhariduskoolides” vaadatuna juhtkonna, õpetajate ja spetsialistide tasandilt. Tõdeti, et koolitöötajate teadmised eri spetsialistide rollidest ja tööülesannetest on küllaltki erinevad ja ebapiisavad, mis takistab sujuvat koostööd.

Eesmärk õpilase heaolu
Tõenäoliselt võiksid koolis töötavad spetsialistid (sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog, tugiõpetaja) teavitada teisi koolitöötajaid ja lapsevanemaid enda töövaldkonnast rohkem.
Küsitlustes kirjeldatud koostöövorme võrreldes ilmneb kaks tasandit: 1) aktiivne koostöö tasand (kutsun ise kokku eri osapooli ja osalen meelsasti nõupidamistel, võtan ühendust inimestega); 2) passiivne koostöötasand (olen oma kabinetis ja kättesaadav, kui mind vajatakse).
Probleemsete õpilaste tugivõrgustikus on ja jääb koostöö võtmeisikuks klassijuhataja, kellelt oodatakse ennetamist, varajast märkamist ja sekkumist. Projekti üks ülesanne on paremini määratleda koolis töötavate spetsialistide rolli, et tõhustada koostööd õpilaste heaolu tagamiseks.
Soome hariduspoliitika missioon on tagada iga õpilase heaolu ja turvalisus koolis. Et igal õpilasel on õigus omandada põhiharidus oma kodule kõige lähemal asuvas koolis, on kooli ülesanne leida ja luua tugisüsteem vastavalt vajadusele.
Helsingi ja teiste suuremate Soome linnade äärelinnaalade omapära on multikultuursed koolid, kus pikaajalise töö käigus on õpitud toime tulema ja lahendama probleeme, mis tekivad eri rahvusest laste ja perede sotsialiseerimisega ühiskonda. Laste ja perede parema integratsiooni tagab vaid koordineeritud koostöö osapoolte vahel ning toetav koolikeskkond. Võimalusel arvestatakse lapse sünnipärase kultuuritaustaga ning leitakse talle võimalus omandada emakeel. Loomulikult õpetatakse soome keelt ja kultuuri.
Enamikus Soome põhikoolides on loodud õpilaste heaolu tugirühmad, kuhu kuuluvad kooli direktor, eripedagoog/logopeed, kooliõde, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, õpilasnõustaja, õpilase tugiisik. Kohtutakse regulaarselt ning koordineeritakse tööd õpilaste heaolu nimel. Otsitakse lahendusi õpilastele, kes vajavad tuge, ning osaletakse kooli õppekava arendamises.

Hästi arendatud tugistruktuurid
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada sotsiaalpsühholoogiliste teenuste kättesaadavus. Enamikus koolides on ametis koolikuraatorid, eriõpetust vajavad õpilased saavad õppida väiksemates õpirühmades ja koole teenindavad psühholoogid, kes teenindavad küll mitut kooli.
Eelmisel aastal läbi viidud uuring näitas, et ligikaudu 8% põhikooliõpilastest olid koolipsühholoogide kliendid ja ligikaudu 9% sotsiaalpedagoogide kliendid. Erivajadustega õpilastele rakendatakse osalist ja integreeritud eriõpetust, mille aluseks on riikliku õppekava etteantud miinimumiga arvestavad individuaalsed õppekavad.
Vaatamata headele tugivõimalustele tavakoolis, on mõni laps siiski vaja erikooli suunata. Tavaliselt on põhjused kas perekondlikud või lähtuvad lapse erivajadusest. Soome haridussüsteemis on loodud erikoolid õpiraskuste, käitumisprobleemide, logopeediliste probleemide, vaimupuude ning kuulmis- ja/või kõnepuudega lastele.
Soome haridussüsteemi tugevust ja paindlikkust iseloomustab kõige paremini põhikoolilõpetajate prot-
sent – 99,5% õpilastest lõpetab põhikooli, gümnaasiumisse õppima asub ligikaudu 10%. Enamik õpilastest asub edasi õppima ametikooli, mis on noorte seas väga populaarne. Ametikoolide populaarsuse aluseks on juba põhikoolis õpilastes loodud positiivne hoiak tööõpetuse vastu.

Avatud ja külalislahked koolid
Kõikides Helsingi koolides kohtasime suurepäraselt sisustatud praktilisi õppeklasse, milles on mõnus nii õppida kui ka õpetada. Soome koolid on avatud ja külalislahked.
Kõige kodusema ja soojema tunde tekitasid külastatud erikoolid ja nendes töötavad inimesed. Sisemine rahulikkus, positiivsus, entusiasm ja professionaalne meeskonnatööoskus – neid omadusi nimetan esmajoones, kui püüan kirjeldada Soome pedagoogi. Eesmärk õppida Soome koolide õnnestumistest õigustas end igati ja kogutud ideedega saab ka „Koolitoe” projekt liikuda edasi parema homse suunas.