Lühikese aja jooksul on õppekirjanduse kinnitamise korda kaks korda muudetud. Miks ja mida muudeti?

1. maist jõustus haridus- ja teadusministri 23. märtsi 2007. a määrus nr 26 „Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele”, mis oluliselt muutis õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise seni kehtinud korda. Senise korra järgi hindasid retsensendid ja üleriigilised ainenõukogud õppekirjanduse käsikirja. Seda täiendati-parandati retsensentide ja ainenõukogu ettepanekuid arvestades, vormistati õpiku/töövihiku makett ja esitati REKK-ile, et saada kinnitus õppekirjanduse riiklikule õppekavale ja õppekirjandusele esitatavatele nõuetele vastavuse kohta.
Mais jõustunud määrus vabastas ainenõukogud käsikirjade hindamise ülesandest ja REKK-i maketi hinda­mise kohustusest. Määruse kohaselt tuli kirjastusel esitada REKK-ile kin­ni­tuse saamiseks õppekirjanduse ma­kett, retsensioonid ning aruanne õppetekstide ja -ülesannete katsetami­se kohta. REKK pidi 30 päeva jooksul kontrollima „dokumentide ja andmete vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele” ning esitama õppekirjanduse nimetused haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks. Samas oli täp­sustamata, milliseid dokumente, and­meid ja õigusakte oli silmas peetud. Õppekirjanduse makett ei ole do­kument, seega ei olnud REKK-i
osalemist õppekirjanduse kvaliteedi hindamisel enam ette nähtud. Seda kinnitas ka uue kinnitusmärke sõnastus: „Haridus- ja teadusministeerium kinnitab retsensentide ... hinnangu alusel, et õpik/töövihik/tööraamat vastab riiklikule õppekavale.” Sellega asetati vastutus õppekirjanduse kvaliteedi eest retsensentidele, mitte kirjastuste­le ja riigile. Muu õppekirjanduse pu­hul oli jäänud üldse määratlemata, kes ja mis vormis sellele soovituse annab. Varem tegi seda üleriigiline ainenõukogu.
Probleeme tekkis ka määruse rakendamisel. Määrus jõustus mais ja eeldas käsikirja katsetamist ühes maapiirkonna ja ühes linnakoolis vähemalt 20% ulatuses. Seda nõuet ei olnud võimalik täita, sest kirjastused polnud sellega arvestanud. Samas oli täpsemalt määratlemata, kuidas käsikirja koolis katsetada ning mida võiks käsikirja osalisest katsetamisest järeldada käsikirja kui terviku kvaliteedi suhtes.
Muudetud oli retsensentide valiku ja kinnitamise korda: retsensendid võisid olla vaid need, kes kuulusid kirjastuste ettepanekute alusel koostatud ja ministri käskkirjaga kinnitatud koondnimekirja. Kirjastuste retsensentide nimekirja koostamine ei olnud seostatud konkreetse õppekirjandusega, ei olnud selgeid nõudeid retsensentide nõuetekohasust tõestava dokumentatsiooni kohta.
Eelnevat arvestades analüüsis ministeeriumi ja eksamikeskuse töörühm tekkinud olukorda ning pidas nõu kirjastustega. Töö tulemusena val­mis ning sai kinnituse haridus- ja teadusministri 15. oktoobri määrus. Toon ära olulisemad sisulised muudatused.

Muutused sügisel 2007
      Õppekirjanduse riiklikule õppekavale ja õppekirjandusele esitatavatele nõuetele vastavust ei kinnitata üksnes kolme kirjastuse poolt valitud retsensendi hinnangu alusel. Sellele vastavalt on taastatud haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusmärke teksti vorm.
     Määruse üldsätetes on määratletud mõiste makett kui õpiku, töövihiku, tööraamatu, töölehtede komplekti või kooliatlase toimetatud, illustreeritud, kujundatud ja küljendatud käsikiri.
     Määrust kohaldatakse ka välisriikides kirjastatud võõrkeeleõppe kirjandusele, seni oli see õiguslikult määratlemata. Määrust ei kohaldata enam kutseõppeasutuse üldharidusainete õppekirjanduse hindamisele, sest kutseõppeasutuste üldharidusainete õppekava ei ole mahult ja sisult vastavuses põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga.
     Tööraamatuid võib jälle kirjastada 1.–2. klassini, sest praktika on näidanud, et 3. klassi õpilased suudavad töötada nii õpiku kui ka töövihikuga.
     Muu õppekirjandusena käsitab määrus töölehtede komplekte ja kooli­atlasi. Töölehtede komplektid võivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava puhul täita õpiku, tööraamatu või töövihiku funktsiooni. Seetõttu menetletakse nende vastavust riiklikele õppekavadele võrdväärselt õpikute, töövihikute ja tööraamatute­ga. Kooliatlastele annab soovituse REKK, mis lubab kirjastusel kasutada ka vastavat kinnitusmärget. Vastutus audio-, audiovisuaalse ja elektroonilise õppematerjali ning õpetajaraamatute kvaliteedi eest on jäetud väljaandjatele.
     Loobutud on nõudest, et õppematerjali käsikirja tuleb katsetada 20% ulatuses ja esitada REKK-ile selle kohta aruanne. Käsikirja osaline katsetamine ja sellest tulenevad ettepanekud võivad küll aidata käsikirja parendada, aga otsus õppekirjanduse riiklikule õppekavale ja õppekirjanduse kvaliteedile esitatavatele nõuetele vastavuse kohta tehakse maketi alusel. See ei välista muidugi õppetekstide ja -ülesannete katsetamist õppekirjanduse koostamise käigus.
Õppekirjanduse katsetamist näeb määrus ette esimese kordustrüki kirjastamise puhul. Kirjastuse tellimusel kirjutavad kaks õpetajat õpikule ja töövihikule või tööraamatule retsensiooni, tuginedes töötamise kogemusele sellega ühe õppeaasta vältel, teevad vajadusel märkusi ja parandusettepanekuid. Nende ettepanekute arvestamise kohta esitab kirjastus kaaskirja. Nii luuakse eeldus, et õppekirjanduse esmatrüki puudused kõrvaldatakse enne esimese kordustrüki kirjastamist.
     Välja on jäetud paragrahv retsensentide koondnimekirja koostamise ja ministri käskkirjaga kinnitamise kohta, sest kirjastuste ettepanekute alusel koostatud ja formaalselt kinnitatud nimekiri ei taga senisest paremini retsensentide vajalikku kvalifikatsiooni. Retsensentideks võivad olla vastava eriala/ainedidaktika õppejõud, teadustöötajad ja spetsialistid ning õpetajad, kellel on pedagoogi-metoodiku või vanempedagoogi ametijärk ja kes on koolis töötanud vähemalt viis aastat. Üks retsensent peab olema koolis töötav õpetaja, kes on selles kooliastmes õpetanud vähemalt kolm aastat; teine retsensent vastava eriala/ainedidaktika õppejõud, teadustöötaja või spetsialist ja kolmas ühe või teise retsensendi kvalifikatsiooniga. Esimese kordustrüki mõlemad retsensendid peavad olema õpetajad. Retsensiooni koostamise aluseks olevad hindamiskriteeriumid on sätestatud määruse lisades.

Õppekirjanduse kinnitamine
1. Kirjastused esitavad REKK-ile igal aastal 1. juuniks ja 1. detsembriks kirjalikult õppeainete kaupa õppekirjanduse nimetused, millele taotletakse järgmisel poolaastal kinnitust riiklikule õppekavale vastavuse kohta, retsensentide nimed, nende kirjalikud nõusolekud vastava õppekirjanduse retsenseerimiseks ja CV-d ning makettide ja võõrkeele õppekirjanduse esi­tamise orienteeruva aja. REKK teavitab kirjastust kirjalikult oma nõustumisest kirjastuse määratud retsensentidega ja teeb vajadusel ettepanekuid retsensendid asendada.
2.     Kirjastus tellib õppekirjanduse või töölehtede komplekti maketile ja võõrkeeleõppe kirjandusele kolm retsensiooni; esimese kordustrüki puhul kaks, kooliatlase maketile kaks ning juba nõuetele vastavaks tunnistatud õppekirjanduse tõlkimise korral ühe retsensiooni tõlke adekvaatsuse, sealhulgas terminite ja kohanimede kasutuse õigsuse hindamiseks.
3.     Kinnituse saamiseks õppekirjanduse, võõrkeeleõppe kirjanduse või töölehtede komplekti riiklikule õppekavale vastavuse kohta esitavad kirjastused REKK-ile avalduse, õppekirjanduse maketi või võõrkeeleõppe kirjanduse ja retsensioonid ning kordustrüki puhul kirjastuse kaaskirja retsensentide märkuste ja parandusettepanekute arvestamise kohta.
4.     REKK hindab maketi või võõrkeele õppekirjanduse vastavust määruses esitatavatele nõuetele 20 tööpäeva jooksul pärast materjalide esitamist. Kui mõni retsensioon ei vasta nõuetele, teavitatakse sellest kirjastust kuni viie tööpäeva jooksul ja enne nõuetekohaste retsensioonide esitamist maketti ei menetleta. REKK võib vajadusel korraldada retsensentide nõupidamise, tellida lisaretsensiooni või pöörduda hinnangu saamiseks üleriigilise ainenõukogu poole, pikendamata menetlemise aega enam kui kümne tööpäeva võrra. Otsuse maketi nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta edastab REKK kirjastusele kirjalikult.
5.     REKK esitab 25. augustiks ning edaspidi vastavalt vajadusele riiklikule õppekavale ja määruses sätestatud nõuetele vastava õppekirjanduse, töölehtede komplektide ja võõrkeeleõppe kirjanduse nimetused haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (§ 23 lg 5) valib õpetaja igas klassis õppetööks vajalikud õpi­kud, töövihikud ning tööraamatud haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud õppekirjanduse loetelust. Teisiti öeldes, kool ei pea tellima õppekirjandust mitte kirjastuste reklaamikataloogide, vaid ministri määrusega kinnitatud õppekirjanduse loetelu alusel.