Riigikogu kultuurikomisjon alustas tööd

Riigikogu juhatus kinnitas riigikogu alatiste komisjonide koosseisud. 17. aprillil toimusid komisjonide esimesed istungid, kus valiti komisjonide esimehed ja aseesimehed. Riigikogu kultuurikomisjoni esimeheks valiti Peeter Kreitzberg (Sotsiaal-demokraatliku Erakonna fraktsioon) ja aseesimeheks Mailis Reps (Keskerakonna fraktsioon). Komisjoni liikmed on Eldar Efendijev (Keskerakond), Helmer Jõgi (Reformierakond), Lauri Luik (Reformierakond), Maret Merisaar (Eestimaa Rohelised), Aadu Must (Keskerakond), Paul-Eerik Rummo (Reformierakond), Karel Rüütli (Eestimaa Rahvaliit), Peeter Tulviste (IRL), Lauri Vahtre (IRL). Õpetajate Lehe küsimustele vastab kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg.

Milliseid eelnõusid on vabariigi valitsus kultuurikomisjonile juba edastanud või mis on eelmisest komisjonist portfelli jäänud? „Nagu Õpetajate Lehe lugejale hästi teada, menetleb kultuurikomisjon juhtivkomisjonina kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonda kuuluvate seaduste ning riigikogu otsuste eelnõusid. Kuna riigikogu 11. koosseis ning ka valitsus on oma tööd alles alustanud, pole kultuurikomisjoni menetluses esialgu veel ühtki valitsuse algatatud eelnõu. Küll aga andis Keskerakonna fraktsioon 18. aprillil menetlusse põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu (9 SE), millega soovitakse laiendada tasuta koolilõunat saavate õpilaste ringi gümnaasiumi lõpuni. Praegu on kultuurikomisjoni pakiliste ülesannete hulgas esitada riigikogu menetlusse kolme riigikogu otsuse eelnõud, millega riigikogu nimetab Rahvus-ringhäälingu, Rahvusraamatukogu ja Rahvusooperi nõukogu liikmed. Komisjoni lähimad istungid ongi pühendatud sellele temaatikale. Nimetatud nõukogude liikmete kandidaadid leitakse koostöös riigikogu fraktsioonidega.” Rahvusringhäälingu ümberkorraldus on juba mõnda aega tähelepanu keskmes. Kas nõukogu liikmete nimetamine läheb libedamalt kui valitsuse koalitsioonilepete sünd? „Riigikogus ei peaks fraktsioonide esindajate nimed probleemi tekitama, sest iga fraktsioon saab esitada ühe liikme, kes on juba varem erakonna sees kindlaks tehtud. Vaidlusi võib tekkida komisjonis meediaspetsialistide asjus. Nimelt peab lisaks kuuele riigikokku valitud poliitikule nõukogusse kuuluma veel neli meedia asjatundjat. Neid kandidaate võivad esitada ka erakonnad. Uuel nõukogul seisab ees vastutus-rikas aeg, sest tal tuleb lõpule viia ETV ja Eesti Raadio ühinemisprotsess, valida ka 1. juunil tööd alustava Rahvusringhäälingu juhatuse esimees ning määrata juhatuse teised liikmed. Samas tuleb hakata tegelema Rahvusringhäälingu uue hoone ehitus- ja projekteerimisküsimustega. Arvan, et nõukogu senine esimees Andres Jõesaar on oma tööga hästi hakkama saanud ja võiks suurte kogemustega spetsialistina nõukogu koosseisus jätkata. Muide, uue nõukogu volituste kestuses on veel üks täiendav klausel. Kui poliitikutest nõukogu liikmed valitakse neljaks aastaks ehk riigikogu 11. koosseisu volituste ajaks, siis meediaspetsialistidest nõukogu liikmete volitused kestavad viis aastat, et ka uute poliitikute nõukogusse määramise ajaks oleks neid aasta jooksul toetamas kogenud liikmed.” Millised haridusteemalised seaduseelnõud peaksid esmajärjekorras kultuurikomisjoni jõudma? „On vägagi tõenäoline, et käesoleva koosseisu esimesel istungjärgul, mis paraku on väga lühike, jõuavad kultuurikomisjoni menetlusse seaduseelnõud nii haridus- ja teadusministeeriumist kui ka kultuuriministeeriumist, samuti riigikogu liikmete või fraktsioonide algatatud eelnõud. Tõsisem töö seaduseelnõudega jääb aga kindlasti sügisistungjärku. Kui kommenteerida põhikooli ja gümnaasiumi seaduse (§ 25) muutmist, millega sätestatakse klassitäitumuse piirmäär kogu põhikooli ulatuses (24 õpilast – Ü. T.), siis mina sellega ei kiirustaks, sest kohalikel omavalitsustel ei pruugi keset eelarveaastat selleks raha jätkuda. Tõenäoliselt jääb selle probleemi arutelu sügisesse ja muutus võib hakata kehtima järgmisest sügisest. Küll aga võiks enne riigikogu suvevaheajale minekut võtta menetlusse juba peaaegu valmis seaduseelnõu, mis välistaks iga viie aasta tagant toimuvad konkursid koolijuhi kohale ja asendaks tähtajalised töölepingud direktorite atesteerimisega iga viie aasta tagant. Ma ei poolda koolijuhtide politiseerimist, kus koolijuhile esitatakse uue kandideerimistähtaja eel parteisse kuulumise nõue. See pärsib haridusele nii vajalikku stabiilset kompetentset juhtimist. Seega seame sisse korra, mille alusel sõlmitakse lasteaedade, üldhariduskoolide, huvi- ja kutsekoolide juhtidega tähtajatud töölepingud. Kui eelnõu juba enne puhkust seadusesättena kinnitust leiab, on suvel aega määrata kindlaks atesteerimise kord ja tingimused. See oleks tõenäoline, sest ei eelda riigilt mingit lisaraha, vaid konsensust ja head tahet.” Riigikogu võtab menetlusse vabariigi valitsuse, riigikogu fraktsioonide ja liikmete esitatud seaduse eelnõusid. Kuidas peaksid käituma need kodanikuühiskonna liikumised või organisatsioonid (kas või üksikisikud), kellel on ühe või teise haridusprobleemi lahendamiseks ettepanekuid, mis nõuaksid vastava seaduse olemasolu? „Kui mõnel ühiskondlikul organisatsioonil või üksikisikul (koolikollektiivil) on nii efektne mõte, võiks selle riigikogule esitamiseks kasutada vahendajana oma valimisringkonna saadikut. Loomulikult võib pöörduda ka otse riigikogu kultuurikomisjoni poole, leiame koos lahenduse. Kui jutt juba kodanikualgatusele läks, siis kultuurikomisjon on avatud institutsioon ning kutsume õpilaste ja õpetajate organisatsioone ja teisi huvilisi komisjoni istungile neid huvitavaid probleeme kuulama ja sõna sekka ütlema. Selleks tuleb varem pöörduda kultuurikomisjoni poole, et saaksime asjast huvitatute osavõtule kaasa aidata. Pikemaajalist ajakava pole meil kahjuks võimalik teada anda, sest komisjonide istungid sõltuvad sellest, kuidas ministeeriumid ja fraktsioonid suudavad meid eelnõudega varustada. Aga nädalakavad saavad kindlasti olema ja nendega saab tutvuda riigikogu koduleheküljel. Samas on kultuurikomisjonil hea tava korraldada kohtumisi ja väljasõiduistungeid maakondades ning miks mitte ka koolides.” Õpetajate Lehelt on küsitud, kuidas hakkab toimima n-ö kooli tööle asuvate õpetajate 200 000-kroonine stardiraha, mis koalitsioonileppes lubatakse välja maksta teatud aastate jooksul? „Selle ettepaneku esitas koalitsioonileppesse praegune haridusminister Tõnis Lukas ja tema on kõige pädevam sellele küsimusele vastama. Minu teada oli jutuks, et see summa makstakse välja kaheksa aasta jooksul, mõeldud on see esmajärjekorras eluasemetoetusena. Olgem ausad, meil on õpetajaid rohkem, kui koolid neid vajavad, aga õpetajad ei lähe lihtsalt kooli tööle. Kohalikel omavalitsustel, eriti maal, pole neile aga enam vaba elamispinda ametikorteriks pakkuda, sest kõik on erastatud. Ehk Tallinna linn, kus ehitatakse ka munitsipaalkortereid suudab seda pakkuda. Aga Tõnis Lukasega on kultuurikomisjonil töine kohtumine kavas juba 7. mail, siis saame teavet HTMist lähiajal kultuurikomisjoni laekuvate seaduseelnõude kohta ja oskame anda infot ka Õpetajate Lehe lugejatele.”