Õpetajakoolitus Sitsiilias

Kui vanasti viisid kõik teed Rooma, siis meie lendasime Tallinnast otse Veneetsiasse ja kulgesime diagonaalis läbi Itaalia Sitsiiliasse Roomat nägemata. Sõitsime Jaan Tõnissoni Instituudi koolituskursusele Vana-Rooma aegu meenutama.

Veneetsiat ennast nägime seejuures vaid läbi lennukiakna, kuna maandusime Veneto lennuväljal. Edasi kulges bussireis läbi Veneto, Emilia-Romagna, Toscana ja Lazio maa­konna Napoli suunas. Möödusime äratuntavalt lähedalt Bolognast ja Firenzest.

Tutvumine Vana-Kreekaga
Esimene pikem peatus on Orvieto linnas. Väärikas, etruskite poolt 3. sajandil e.Kr asustatud Orvieto asub ookrivärvi tufikivist järsuseinalisel kaljuplatool 300 meetrit üle merepinna. Turismibussiga linna ei saa. Orvieto kitsastele tänavatele viib meid kohalik linnatransport, väikebuss lõõtsaga. Jalutuskäik läbi vanalinna on esimene tutvus Itaalia õhtumeluga. Talutav. Ei mingit üleliigset lõunamaist kisa-kära, ei ühtki alkoholilembelist nägu ega prostituuti… võrdluseks Hispaaniaga. Tänavad on ääristatud gooti ja renessansi stiilis palazzo’dega.
Kiirustame, sest lõõtsbussid liiguvad hilisõhtul enam-vähem vastavalt vajadusele. Kiirustame eelkõige seepärast, et tahame näha Orvieto sümbolit – Duomot ehk toomkirikut. Duomo on üks suuremaid gooti katedraale Itaalias. Triptühhonit meenutav muinasjutuline esifassaad on kompositsioon värvilisest marmorist, mosaiikidest, peentest reljeefidest ja skulptuuridest. Fassaadi allosas näeb suurepäraseid bareljeefe, mis kujutavad stseene „Vanast testamendist” ja viimsest kohtupäevast. Aastatel 1290–1600 töötas kiriku juures üle saja arhitekti. Kiriku kesksed pronksuksed lisati 1964. aastal. Otse altariesisest külguksest avaneb vaade kui taevaväravatest – jumalikku kaugusse. Asume ju kaljutipus. Peale kunsti- ja ajalooarmastajate külastavad Orvietot ka gurmaanid – valge veini pärast. Jagus seda kiiruga meilegi degusteerimiseks ja suveniirpakendis kaasa ostmiseks.
Taas bussireis ja pimeneva Itaalia vaated. Isegi Rooma linna tulekuma paistis ära, aga meie kiirustasime lõunasse. Ööbisime Sorrentos.
Teise päeva hommik algas Vana-Kreeka Paestumi templite külastamisega. Võimas ja ilus ühtaegu. See on suurepäraselt säilinud dooria templikompleks (6.–5. saj eKr), mis asub tunnise sõidu kaugusel Salernost. Enne Rooma aega tunti linna kui Poseidoniat, mis oli saanud nime Kreeka merejumalalt (roomlaste Neptunus). Kui linn jäi malaariaepideemia ajal tühjaks ning 9. sajandil tungisid siia araablased, kadusid ehitised metsiku taimestiku alla ning need avastati alles 900 aastat hiljem. Siin asuvad Neptunuse tempel (5. saj eKr), Hera tempel (vanim ehitis), Cerese tempel jt.
Õhtul jõuame juba praamiga Mes­sinasse. Oleme Sitsiilias. Peatume Aci Trezza kuurortlinna hotellis neli järgmist ööd.
Aci Trezza on peale merekuurordi ka kaunilt säilinud kaluriküla. Suplesime Joonia meres kesk päikesetõusu üle Faraglioni kaljude. Legendi järgi viskas kükloop Faraglioni kaljud järele põgenevale Odysseusele. Kuid mitmed sitsiilia perekonnad eelistasid supluseks hoopis hotelli basseini. Päev-paar puhkust hotellirahus. Ja seda Sitsiilias?!
Kolmas päev viib meid Sitsiilia lõunarannikule.

Archimedese linn ja Agrigento
Sürakuusa oli Vana-Kreeka üks tähtsamaid paiku ja Rooma konsuli Cicero arvates kõige kaunim linn maailmas. Linn oli poliitiline suurjõud aastani 212 eKr, mil see langes roomlaste kätte. Selles lahingus tapeti ka matemaatik Archimedes, linna kõige kuulsam elanik. Linna algne asustus oli sadam Ortygia saarel, mida ühendas maismaaga teetamm. Kreeka Apolloni templi kaks säilinud sammast täidavad värava aset. Ortygia on ka vanalinna iseseisev keskpunkt. Maismaal asuvad Archadina, Tyche ja Neapolise linnaosad on hõivatud alates Sürakuusa laienemisest aastast 480 eKr. Neapolise kvartal ja selle Parco Arheologico uhkeldavad Teatro Romanoga, Hieron II altari ja suurejoonelise mäenõlva kaevatud Teatro Grecoga. Mais ja juunis toimuvad siin antiikdraama festivalid. Naabruses asuvast Paradiisi kivimurrust sai linn ehitusmaterjali. Arvatakse, et siia jäeti surema 7000 ateenlast, kes said õnnetult lüüa 413. a toimunud lahingus, mida ajaloolane Thukydides kirjeldas kui Kreeka ajaloo suurimat. Ja muidugi kuulus Dionysose kõrv.
Sürakuusa ajaloo vääriline on siin­ne arheoloogiamuuseum Museo Archeologico Paolo Orsi. Muuseum an­nab kiirkursuse kreeka ja teiste muistsete rahvaste kultuurist Süra­kuusas ja kogu Sitsiilias.
Sürakuusa rivaal omaaegse luksuse ja kuulsuse poolest oli Agrigento linn. Peamine põhjus tänapäeval Agri­gentot külastada on arheoloogiline piirkond, mida tuntakse Templite oruna. Valle dei templi on uhkeim vanakreeka ehitiste kogum väljaspool Kreekat. Siinsed 5. saj eKr ehitatud dooria templid purustati osaliselt kartaagolaste rünnakus 406 eKr. Varakristlased uskusid, et templid on saatanast, ja laastasid neid 6. sajandil veelgi. Oma panuse andsid hilisemad maavärinad. Alles on üheksa templi varemed.
Neljas päev kuulub Etna retkele. Seal peab käima, kirjutada on mõttetu. Etna pole mälestis, vaid tuld purskav mägi, mis napilt kuu pärast meie lahkumist uuesti tuld sülitama asus. Ja õhtul Taormina. Küll „turistilõksuks” tehtud, aga siiski... antiikteater koos Milano La Scala parajasti toimuva prooviga. Õhtune tänavamelu, kuulus Wunderbari kohvik. On asju, mida peab ise kogema.
Viies päev viib meid saare pealinna Palermosse. „Normannide paleed ja kirikud, kuhu on oskuslikult sulandatud araabia ja bütsantsi ornamentikat ning hispaanlaste uhked väärikalt murenevad barokkfassaadid jätavad varju moodsa sadamalinna kaose. Seda linna pole kerge armastada, kuid vaid vähestele ei avalda see muljet,” kirjutab turismibuklett. Ja see on tõsi.
Mina otsisin linna keskväljaku Quattro Canti ümbrusest uhkeid maf­fia­bosside palazzo’sid ja suursugust Massi­mo teatrit, kus Coppola filmi „Risti­isa III” finaalis preestriks maskeeritud maffiamõrvar tapab ohvri, kui laval mängitakse „Talupoja au”. Mascagni ooper filmi kulminatsioonis pole juhuslik. See lugu olevat kõige pehmem vorm Sitsiilia ja maffia müüdist, mis sarnanes väga Sitsiilia maffia ametliku ideoloogiaga peaaegu poolteist sajandit.

Müüt maffiast
Usuti, et maffia ei ole organisatsioon, vaid trotsliku uhkuse ja au tunne, mis sügavalt juurdunud iga sitsiillase hinge. Mõiste „talupoja au” seisis kindlalt vastu mõttele, et maffial võib üldse olla seda nime vääriv ajalugu. „Täna on võimatu vesta lugu maffiast, ilma et arvestataks sellesama müüdi jõudu. Maffia all ei mõistetud mitte organisatsiooni, vaid segu vägivallast ja Araabia uhkusest, mis arvatavasti tingis sitsiillaste käitumise. Maffia, nagu paljud seda mõistsid ja mõistavad, oli aumõiste, algeline talupoegade aukoodeks, millele allusid mahajäänud Sitsiilia maainimesed.” Nii seisab raamatus „Sitsiilia maffia ajalugu”, mida ma reisiks valmistudes lugesin. Hiidlane ütleks, et osavalt mõtestatud värk. „Tutti colpevoli, nessuno colpevole” – kui kõik on süüdi, pole keegi süüdi. Kui süüdistada Sitsiilia mentaliteeti, kuidas siis maffiat kohtulikult jälitada, kas panna kogu saar süüpinki?
Palermo on kunagine maffiapealinn. Uskumatult luitunud, nagu kohalikud mafioosod isegi. Praegu käivad maffiasõjad mandril, Lõuna-Itaalias. Tagasiteel nägime põlevaid apelsiniistandusi, mis olid süttinud kinnisvaraarendajate kärsitusest. Nagu sajand tagasi Sitsiilias… Ja olgu turismiarendajatele nii Hiiu- kui ka Saaremaal mõtlemisaineks teadmine, et Joonia ja Aadria mere rannaliivad on veel üsna hõredalt asustatud. Kuniks kuumas meres supelsakstele ruumi jagub, pole teada, kui paljud neist Eestisse „koolitusturismile” ihkavad tulla. Kuid mine tea. Jahiturismist Hiiumaal peavad itaallased väga lugu.
Õhtuks jäi päikeseloojang Sitsiilia keskel – Enna linnas, ligi kilomeetri kõrgusel, lummava vaatega ümbrusele. Enna oli 2. sajandil eKr toimunud suure orjade ületõusu keskpunkt.
Kuues päev. Algab tagasitee. Jälle praamiga Messinast mandrile. Sõit jätkub mööda Calabria kaunist rannikut ja seejärel läbi Puglia maakonna. Just siinkandis põlesid apelsinipuud. Seevastu Alberobello väikelinnas sünnib üks ilusaim emotsioon, imetleme pisikesi ümara kuju ja koonuselise katusega elamuid – trulle. Tõelised piparkoogimajad. Vanimad neist olevat ligi viissada aastat vanad. Trullide tekkepõhjus pole selge, kuid legend räägib, et piirkonna elanikud ei soovinud võimudele maksta majamaksu. Kui maksukogujad lähenemas olid, lükati ilma sideaineta laotud koonused kiiresti kokku ja majakestest said süütud kivihunnikud. Pärast ametnike lahkumist laotud trullid jälle kiiresti üles.
Seitsmes päev. Jõuame Rimini linna. Tiberiuse sild ja võidukaar. Puhkus rannas ja ujumine kuni pooleteise meetri kõrguste lainetega.
Kaheksas päev. Otselend Veneetsia – Tallinn.

Kas turism või koolitus?
Kui oled esmakordselt Itaalias, siis nii ei küsi Siis on kõik üks suur emotsioon. Kolleegid, kes olid varem Itaalias käinud, leidsid, et koolitus võinuks olla paiksema iseloomuga. Näiteks piirduma Rooma, Lõuna-Itaa­lia ja Sitsiiliaga. Kuid reisikava oli teada, valik vabatahtlik. Mina kooli­tasin end kodus „ette”. Pean lugu just marsruudist, nagu see oli: diagonaalis Itaalia sääriku ühest servast säärikuninasse välja ja teist säärt mööda tagasi. Sitsiilia avastasin peale selle. Tahtsin näha Itaaliat ja nägin, ning tänu meie giidi väga asjakohastele kommentaaridele sain lisaks pildile bussiaknast teavet ka tänase Itaalia eluolust. Info oli ETV ülevaatelugudest tunduvalt värskem ja asjalikum.
Niisiis koolitasin end emotsionaalselt, akadeemiliselt ja sotsiaalselt – suhtlesin kohalikega ja … ime küll, oma eesti kolleegidega samuti, sest Hiiumaa on Hiiumaa. Ühe päevaga saarelt Tallinnas koolitusel ära ei käi ja kaks päeva reisiks aega leida on raske. Koolitöö on riigitöö…
Igas plaanis ja mõttes oli reis õpetlik. Nimetame seda siis turismiks või koolituseks.