Elukestev õpe Ida-Virumaal
 

13. ja 14. augustil peeti Sillamäel Eesti haridusfoorumi eelfoorum, milles analüüsiti täiskasvanuõppe seisu ja võimalusi Ida-Virumaal. Räägiti ka integreerumisest ning Sillamäe üldhariduskoolidest.

Sillamäe elanikud suhtusid eelfoorumisse positiivselt. Ettekandega esinesid nii Sillamäe linnapea Ain Kiviorg kui ka volikogu esimees Jelena Koršunova. Suureks õnnestumiseks peeti, et telereporter Ago Gaškov oli pikalt kohal ja tegi toimunust „Aktuaalsesse kaamerasse” ülevaate. Foorumil märgiti korduvalt, et see ajakirjanik kajastab ainult olulisi sündmusi.

Müüdid ja legendid
Enne täiskasvanuõppe juurde asumist püüdsid sillamäelased oma kodulinna kohta käivaid müüte ümber lükata. Viimaseid on aga palju, sest nõukogude ajal oli suletud linna kohta vähe infot. Linnapea märkis, et tollal oli Tallinna?Narva maanteelt näha vaid paar tootmishoonet ja nende ees jooksev okastraadist kaitsetõke, mis viis mõnegi sealt mööduja mõtted Andrei Tarkovski „Stalkerile”.
Eelfoorumil toonitati, et tegelikult meenutab Sillamäe pigem Ontikat ja Toilat, sest Sillamäelgi on kõrge pankrannik ja paljudelt tänavatelt paistab Soome laht. Enne põlevkivi kaevandamise algust oli Sillamäe niisama po­pulaarne sakste suvituspaik kui Nar­va-Jõesuu.
Linnapea Ain Kiviorg ütles, et inimesed, kes pole Sillamäel käinud ? 75% Eesti rahvastikust ?, kipuvad pidama linna siniste akendega vene külaks. Tegelikult pole Sillamäe mingi küla, selle on projekteerinud Leningradi parimad linnaarhitektid ja seal elab ikkagi 16 000 elanikku (Rakverega võrreldav suurusjärk). Sillamäe on ilmselt ainus Eesti linn, mis on säilinud tervikliku arhitektuurilise kompleksina. Seda kompleksi on ka hästi hoitud: muru on niidetud, asfalt aukudeta, majad korras.
Levib müüt, et sillamäelane ei ole Eestile lojaalne. Selle üheks tekitajaks peetakse väsimatut pensionäri-aktivisti Esja Šuri, kellest režissöör Meelis Muhu on vändanud värvika dokumentaalfilmi „Meeleavaldaja”. Paraku elab vapper daam juba Valgevenes ja Ain Kivioru hinnangul on ülejäänud sillamäelased Eesti riigile lojaalsed: tahavad Eestis elada, peavad seda oma kodumaaks. Kui nad mõnd Eesti poliitikut või valitsuse koosseisu kritiseerivad, pole see ebalojaalsus, vaid käib vaba maa heade tavade juurde.

Õpetajate nappus
Volikogu esimees Jelena Koršunova tut­vustas linna haridusprobleeme. Peamine neist on kvalifitseeritud õpetajate defitsiit. Koolid on moraalselt valmis õpetama osa aineid eesti keeles, kuid möödunud aastal tuli linna koolidesse ainult neli noort spetsialisti, kes oskavad eesti keeles õpetada. Sama probleem on kogu Ida-Virumaal.
Eesti ühiskonnaga integreerumise tahet on Sillamäe näidanud, avades eesti õppekeelega põhikooli (140 õpilast), kus õpivad põhiliselt lapsed, kelle kodune keel on vene keel. Kuid Koršunova märkis, et iseenesest on tegemist anakronismiga, sest miks peaks Eestis tegutsevat kooli nimeta­ma eesti kooliks. Sillamäe eesti kooli üle on palju polemiseeritud. On ka neid, kelle arvates oleks odavam maksta Sillamäe lastele bussiraha sõiduks Rakvere, Narva või Jõhvi eesti õppekeelega koolidesse.
Kirjandust, loodusõpetust ja kunsti õpetatakse eesti keeles Kannuka gümnaasiumis. Linna üheksast lasteaiast viies õpivad vene lapsed eesti keelt. Kui varem suundus enamik Sillamäe edukaid abituriente edasi õppima Leningradi ja Moskvasse, siis nüüd Tallinnasse, Tartusse ja mujale Euroopasse. Siiski väitis Koršunova, et massiliselt noored kodukohta tagasi ei tule, sest neid huvitab teistsugune elu, nad tahavad avastada maailma. Mõned noored on siiski ka naasnud.
Täiskasvanuhariduse peamise ülesandena nägi volikogu esinaine töötute ümberõpet. Sillamäel on praegu 500 töötu ringis, samas tuntakse puudust oskustöölistest.

Koostöö lähivälismaaga
TÜ Narva kolledži õppekorralduse pea­­spetsialist Tatjana Babanskaja tõi näiteid, kuidas kolledž on aasta-aastalt suutnud õpetajate täiendusõpet tõhusamaks muuta. Ta märkis muide, et Narva kolledž teeb koostööd ka lähivälismaa pedagoogiliste õppeasutus­tega. Venemaa nimetamine Eesti lähivälismaaks tekitas saalis elevuse, vahetati tähendusrikkaid pilke. Babanskaja sõnul püüeldakse sinna poole, et õppimine muutuks Ida-Virumaa inimestel eluviisiks. Samas räägiti eelfoorumil ka lõbus lugu, kuidas Ida-Virumaalt pärit inimene küsinud rootslastelt: „Miks te nii palju kursustel käite? Kas te ei tea, mida tahate?”
Eelfoorumil vastasid küsimustele Katri Raik ja Irene Käosaar HTM-ist. Nad märkisid, et Eestis on 63 vene kooli, neist viis erakoolid. Ükski neist pole osa ainete eesti keeles õpetamise nõude vastu protestinud. Erakoolid, kelle puhul see nõue ei kehti, on lubanud osalisele eestikeelsele õppele üle minna vabatahtlikult.
Sügisest õpetatakse eesti keeles kirjandust 63 vene koolis, lisaks kunsti 13, muusikat 10, kehalist kasvatust 9 koolis jne. 2011. aastaks peab 60% tundidest vene koolis toimuma eesti keeles. Juba on olemas vene koolile koostatud eesti kirjanduse õpik. Tegemisel on ühiskonnaõpetuse ning geograafia-, muusika- ja ajalooõpik. Eeskuju võetakse keelekümblusõpikutest.

Raivo Juurak