Kõigil venekeelsetel lasteaedadel tuleb alates 2009. aasta sügisest tagada eesti keele õpetamine lastele alates kolmandast eluaastast. Seadusemuudatuse eesmärk on muukeelseid lapsi nii kooliks kui ka eluks Eestis paremini ette valmistada.

Koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise eelnõu kohaselt peavad kõik venekeelsed lasteaiad alates 2009. aastast looma eesti keele õppe võimalused lastele alates kolmandast eluaastast (varasema seaduse järgi viiendast). Haridusminister Tõnis Lukas leiab, et muukeelne laps peab eesti keelega kokku puutuma võimalikult vara ning õpe peaks olema võimalikult paindlik. „Võõrkeele õppimine lasteaias võiks toimuda mänguliselt, et tekiks eelkõige huvi ja armastus selle keele vastu. Mingil juhul ei tohi rangelt joonlauaga teadmisi mõõta ja tekitada sundimisega tõrget eesti keele õppimise vastu.”

Aluseks uus õppekava
Seadusemuudatuse järgi saab lasteaedade õppe- ja kasvatustöö aluseks uus koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, mille määruses on kirjas lasteasutuse õppekava koostamise põhimõtted, näiteks õppe- ja kasvatustegevuse korraldus. Lasteaia õppekava läbinud lapsed saavad tulevikus ka õiendi, mis peaks vanematele andma kindlustunde, et lapsed oskavad lasteaeda lõpetades eesti keelt eakohasel tasemel.
Lukase sõnul ei muuda seadus lasteaeda siiski kohustuslikuks kõikidele lastele. Õiend on vaid garantii lapsevanematele, kes kardavad, et lasteaias last kooliks ette ei valmistata, ning viivad seetõttu mudilasi ühelt kursuselt teisele. „Miks vedada last päevas tunniks või kauemakski kuhugi koolitusasutusse nagu noort vanainimest?”
Tegelikult õpetavad venekeelsed lasteaiad mudilastele eesti keelt jõudumööda juba praegu, kuid valdavalt 5–6-aastastele. Näiteks Tallinna Mahtra Lasteaias on lapsevanemal võimalik valida eestikeelse, venekeelse ja keelekümblusrühma vahel. Õpetaja Maie Tamme kolm korda nädalas toimuvad 20-minutilised tunnid Lasnamäel asuvas Mahtra lasteaias näevad välja täpselt nii, nagu soovitas Lukas – õpitakse eelkõige mängu kaudu. Ja lapsed õpivad tõesti õhinaga! Tamme õpetab lapsi ka Tallinna Paekaare Lasteaias-Algkoolis, mis näitab ühest küljest, et tegemist on hea ja nõutud õpetajaga, aga ka seda, et õpetajate põud on tõsine probleem ning pedagoogid peavad end jagama mitme lasteaia vahel.

Lapsed juba õpivad
Kiviõli lasteaias Kannike avati juba 1985. aastal lapsevanemate palvel venekeelsetele lastele eesti õppekeelega rühm, kus eestlasest õpetaja ja õpetaja abi kasvatavad ja õpetavad venekeelseid lapsi alates kolmandast eluaastast. Juhataja Aita Taltsi sõnul õigustas eksperiment end igati (lapsed omandasid eesti keele, kuid said hakkama ka venekeelses koolis) ning alates 2005. aastast sai lasteaed Kiviõli linna rahaabiga oma koosseisu eesti keele õpetaja. „Olen väga positiivselt meelestatud kolmeaastaste laste eesti keele kohustusliku õppe suhtes, aga leian, et ainult kahest või kolmest eesti keele tegevusest nädalas on vähe. Parem oleks, kui laps kuuleks eestikeelset kõnet kogu päeva vältel. Ka lapsevanemad on teinud ettepanekuid, et rühmas võiks üks õpetajatest olla eesti ja teine vene rahvusest.”
Tallinna Vindi Lasteaias õpivad lapsed kaks korda nädalas eesti keelt alates viiendast eluaastast. Juhataja Nonna Meltsase (pildil) sõnul võivad keeleõppega alustada ka kolmeaastased. „Oluline on silmas pidada mängulisust ja liikumist lihtsamalt keerulisemale. Samuti arvestada sellega, mida lapsed selles vanuses oma emakeeles oskavad.”
Kõige suuremaks probleemiks eesti keele tundide läbiviimisel peab Meltsas vajaliku haridusega ning keeleõpetuse metoodikat valdavate õpetajate leidmist. Seda eriti väikeses lasteaias, kus õpetajatele pakutav koormus on väiksem kui suures majas. „Kes finantseerib? Kas riik, kohalik omavalitsus või juhataja oma lasteaia eelarvest?”
Opositsioonisaadikute väitel paneb riik seadusemuudatusega uusi kohustusi omavalitsuste õlgadele, rääkimata samas kuludest ja summadest. Pealegi on juba praegu nii vene- kui ka eestikeelsetes lasteaedades suur õpetajate puudus, mis omakorda tingib töötavate õpetajate ülekoormuse (ja -väsimuse).

Riik aitab omavalitsusi
Lukase sõnul piisab, kui luua eesti keele õpetamiseks 0,5 ametikohta rühma kohta. Minister nõustub, et seadusemuudatus tähendab lasteaiale tööjõu kulude kasvu, mistõttu lubab riik tema sõnul selles küsimuses kohalikke omavalitsusi toetada. „See on läbirääkimiste teema. Õpetajate leidmine ning nendele palga maksmine on kahtlemata riigi ja omavalitsuste ühine mure.”
See, kas omavalitsusi aidatakse n-ö riigi üldise toetuse sees või mingi konkreetse eriabi raames, on Lukase sõnul veel lahtine. „Toetus tuleb kas eelarvest või Integratsiooni Siht­asu­tu­se kaudu, kuid põhimõttelised eeldused täiendavateks rahatoetusteks on olemas. Pealegi ei vaja sugugi kõik omavalitsused õpetajate palkamisel riigi abi.”
Kultuurikomisjoni esimees Helmer Jõgi lisas riigikogus, et seadusemuudatuse suurim kasu on selles, et lõpuks on hakatud riigi tasandil alusharidusele rohkem tähelepanu pöörama. „Usun, et selle eelnõuga tehakse suur samm üleriigilise ühtlase tugeva alushariduse suunas.” Seda loodavad ka lasteaednikud.