Kas riik saab, mida soovib?

Riiklik koolitustellimus on üks peamisi vahendeid, millega riik saab mõjutada kõrghariduses toimuvat.

 Riigikontrolli auditi eesmärk oli hinnata, kas riik lähtub koolitustellimuse esitamisel strateegilistes dokumentides esitatud prioriteetidest ning kas kõrgkoolid suudavad tagada tellitud lõpetajad kõikides õppevaldkondades. Samuti hinnati, kas senine riiklik koolitustellimus on tõhus, kasutab raha otstarbekalt ning väldib asjatut dubleerimist.
Arvestades, et kvalifitseeritud tööjõud on Eesti suurimaid ressursse, on tähtis tagada piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistide väljaõpe. 2008. a eraldas riik riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade rahastamiseks 1,6 miljardit krooni.

Head ja vead
Leidsime, et haridus- ja teadusministeeriumi esitatav riiklik koolitustellimus vastab riigi prioriteetidele. Eelistatakse loodus- ja täppisteadusi ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondi. Suurenenud on riiklik koolitustellimus doktoriõppes. Nimetatud prioriteedid on sätestatud riigi strateegilistes dokumentides. Ministeerium ei ole soodustanud ülikoolide koostööd. Nii on esitatud koolitustellimus ühe linna eri ülikoolide sarnaste õppekavade lõpetajatele, soodustades olukorda, kus kõrgkoolid pole huvitatud koostööst teiste kõrgkoolidega. Riikliku koolitustellimuse täitmiseks ei pruugi prioriteetsetele valdkondadele jätkuda piisavalt sisseastujaid. Aasta-aastalt on vähenenud loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas sisseastumiseks vajalike riigieksamite sooritajate arv. Samas ei ole gümnaasiumilõpetajate koguarv veel vähenema hakanud. See on viinud olukorrani, kus kõrgkoolid ei suuda täita neile riikliku koolitustellimusega esitatud õppekohti. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel on katkes­tamiste protsent kõrge. Esimesel õppeaastal katkestab ligi veerand riigieelarvelistel kohtadel õppivatest esmakursuslastest. Kokku jättis 2006/2007. õa õpingud pooleli ligi 16% üliõpilastest. Esmakursuslaste kõrge katkestamiste protsent näitab, et kõrgkoolid ei suuda komplekteerida õppekohti motiveeritud ja võimekate üliõpilastega. Kõrgkoolid ei suuda tagada riikliku koolitustellimuse lepingutega planeeritud hulgal lõpetajaid. Koolitus­tellimuse täitmisega on probleeme peaaegu kõikidel õppetasemetel. Kõi­ge suurem lõpetajate puudujääk on 3+2-magistriõppes ja doktoriõppes, kus kõrgkoolid on suutnud koos tasulistel õppekohtadel lõpetanud üliõpilastega tagada vähem kui 60% tellitud lõpetajatest. Nimetatud probleemid võivad viia olukorrani, kus riigi prioriteetide saavutamine võib osutuda üle jõu käivaks. Kuigi koolitustellimuse esitamisel on arvestatud riigi prioriteetidega (suurendada doktoriõppe ning loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmine ja ehituse õppevaldkonna lõpetajate osatähtsust), on kõrgkoolidel raskusi nende eesmärkide saavutamisega. Haridus- ja teadusministeerium ei ole süsteemselt teostanud järelevalvet riikliku koolitustellimuse täitmise üle ning reageerinud esinenud probleemidele. Erandiks on rakenduskõrgkoolide koolitustellimuse vähendamine juhul, kui kõrgkool ei ole suutnud avatud õppekohti sisseastujatega komplekteerida.

Soovitused
Riigikontroll soovitab haridus- ja teadusministril eelistada riikliku koolitustellimuse esitamisel neid õppekavu, mis soodustavad kõrgkoolide koostööd ja kasutavad võimalikult efektiivselt eri kõrgkoolide kompetentsi. Välja tuleb töötada konkreetne tegevuskava loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna populaarsuse suurendamiseks noorte seas. Muu hulgas soovitatakse kaaluda gümnaasiumilõpetajatele kohustusliku riigieksami kehtestamist ühes reaalaines. Üle tuleb vaadata riikliku koolitustellimuse esitamise korraldus. Juhul kui riikliku koolitustellimuse esitamise eesmärk on tagada kõrgkoolide baasrahastamine, tuleks see ka nii sätestada. Kui eesmärk on tagada riigile vajaminevate kõrgharidusega spetsialistide koolitamine, on vaja senisest järjepidevamalt jälgida riikliku koolitustellimuse täitmist.

Kontrolliaruande tervikteksti leiab Riigikontrolli kodulehelt.