Neljaliikmeline Eesti delegatsioon koosseisus Tallinna Haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond, Jaan Tõnis­soni Instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja Sulev Valdmaa ja artikli autorid külastas märtsis Chicago koole ja õppeasutusi.

Tegemist oli traditsioonilise reisiga Jaan Tõnissoni Instituudi projekti „Kodanik” koolituse läbinud ja projektimeetodit oma koolis rakendanud õpetajatele.
Et allakirjutanutel oli ülesanne anda Eesti-teemalisi tunde, saime Ameerika koolielust üsna hea ülevaate. Jaan Lember andis Grove Junior High School’is kaheksa tundi ja assisteeris mitmes tunnis oma ameerika kolleege. Reet Kandimaa andis West Chicago Community High School’is seitse tundi, rääkides Eesti ajaloost, elust Nõukogude Eestis ja pärast iseseisvuse taastamist toimunud muudatustest. Algul kartsime oma inglise keele oskuse pärast, aga õpilased aitasid meid.

Reegleid järgitakse täpselt
Ameerika koolides järgitakse reegleid. Tunnid algavad ja lõpevad minuti pealt, koolibussid ootavad lapsi pärast koolipäeva lõppu täpselt kell 14.45. Õpilaste kohaloleku ja koolimajas liikumise üle peetakse arvet.
Muljet avaldas õpilaste töö tunnis. Ükski õpetaja ei pidanud kordagi õpilasi korrale kutsuma. Külastatud tundides polnud kuulda ühtki labast repliiki ega vähimatki aasimist. Meil on seda teismeliste omavahelises suhtlemises küllalt palju. Elk Grove Junior High School’i õpetajad kandsid rinnas rohelisi lindikesi tähistamaks, et õpetaja poole võib pöörduda iga murega. Samasugune märk oli direktori rinnas. Õpilastel on tugiisikud, kelle jutule võib probleemide korral minna.

Iga inimene on väärtus
Nauditav oli õpilaste ja õpetajate sõbralik vahekord. Kuigi kõik õpilased polnud tunnis väga aktiivsed, tunnustas õpetaja õpilasi ka lihtsamate saavutuste eest, öeldes: „Aitäh, olid tubli!” Märkusi tehti individuaalselt ja vaikselt. Matemaatikatunnis oli huvitav vaadata, kuidas õpiti asjadest loogiliselt aru saama. Kõik olid aktiivsed ja tahtsid vastata. Õpetajal jagus tähelepanu igale õpilasele. Torkas silma õpetajate suur lojaalsus oma koolile. Õpetajaamet on au sees ja kohta saada pole lihtne.
Õppeainete mahud on USA-s võrreldes Eestiga kordi väiksemad. Üsna sügavuti õpetatakse USA ajalugu ja ühiskonnakorraldust. Igas klassiruumis on USA lipp ja koolipäev algab õpilaste truudusvandega, mille teksti kaasaütlemine on vabatahtlik.
Võõrkeeli hakatakse õpetama keskkoolis. Chicagos, kus on märkimisväärne Mehhiko kogukond, on esimene võõrkeel hispaania keel. Koolides on palju ebapiisava keeleoskusega immigrantide lapsi. Ent selles ei nähta probleemi ega takistust, õpilastele on ette nähtud täiendavad inglise keele tunnid. Mitmekultuurilisust käsitatakse ühiskonna rikkusena ja kõiki USA kodanikke väärtusena.
Õpilaste turvalisusele koolis pööratakse suurt tähelepanu. Hommikul seisab uksel turvatöötaja, kellele kõik peavad näitama oma õpilaspiletit. Päeva jooksul keegi koolist välja ei saa. Politsei on kohal, aga pigem välise julgeoleku pärast. Igas klassiruumis on sisetelefon erakorralisteks juhtudeks, mõne kooli koridorides ja klassiruumides on ka turvakaamerad.
Iga õppeaasta algul sõlmib vanem kooliga lepingu, lubades oma last pildistada. Seegi on seotud õpilaste turvalisusega ning arvestab eri religioonide ja kultuuridega.
Õppetöö intensiivsus on üsna suur. Vahetund kestab vaid neli minutit, seda aega kasutatakse klassi vahetamiseks. Kooli koridorides polnud ühtki istepinki, et mitte takistada õpilaste vaba liikumist: loetud minutite jooksul läheb ühest klassist teise kuni paar tuhat õpilast. Sellest hoolimata polnud näha rüselemist ja tõuklemist ega kuulda lärmi. Tundide ajal valitseb koridorides täielik vaikus. Lisaks on kool on väga puhas.

Ideaalilähedane varustatus
Koolide materiaalbaas lõi silmad kirjuks. Eranditult igas klassis on ratastel televiisor koos videoaparatuuriga, grafoprojektor ja tavaline tahvel. Laes on LCD-projektor, laudadel arvutid. Kooliraamatukogu ülisuur ruum on täis avatud raamaturiiuleid, soppe ja nurki toolide-pinkidega, kus mitu õpetajat saab teha tööd mitme klassitäie õpilastega. Raamatukogu juurde kuulub kindlasti arvutiklass. Ka klassiruumides on rikkalikult õppematerjali. Õpetajate käsutuses on arvukalt erialaraamatuid. Koolil on ligipääs Interneti-põhistele õppevahenditele, interaktiivsetele programmidele ja õppematerjalidele. Koolile on need tasulised, õpilastele mitte. Meie Interneti-põhine metoodikafond on USA-ga võrreldes üsna tühi. USA-s on hästi toimivad metoodikakeskused. Metoodikat arendatakse intensiivselt. Õpetajatel on kõikvõimalikud käsiraamatud ja metoodilised abivahendid.
Hariduse administreerimisel pööra­takse suurt tähelepanu õppeprotses­si toetamisele ja teenindamisele. Haridusamet jälgib ka piirkondlikke missioone ja visioone.
Meil süvenes tunne, et Eesti nõuab õpilastelt ja õpetajatelt tulemust, samas ei jätku sisustuse ja tehniliste vahendite jaoks raha.

Suurepärased sportimisvõimalused
Koolidel on meie jaoks uskumatult head sportimisvõimalused. Tavaliselt on rohkem kui üks võimla ning ujumisbassein. West Chicago Community High School’is oli ka jõusaal, tõstekangisaal noormeestele, kaks mägironimisseina. Viimaste hankimiseks olid kehalise kasvatuse õpetajad taotlenud projektiraha. Põhikoolidel ja gümnaasiumidel on oma jalgpalliväljak, sageli ka tenniseväljakud. Koolispordil on Ameerika ühiskonnas väga tähtis koht. Korv-, võrk- või jalgpallimeeskonnas olemine annab õpilastele võimaluse lihtsamalt kolledžisse pääseda.
Kõikides keskkoolides on oma orkester, tihti ka jazz-band. Kirjandus- või muusikaõppe raames lavastatakse kaks-kolm näitemängu või muusikali aastas.
Meil on levinud arvamus, et Amee­rika õpilaste teadmised pole meie laste omadega võrreldavad. Arvatavasti on Ameerika keskmise õpilase faktiteadmised tõesti madalamad, samas on kommunikatiivsed oskused ja kasvatatus märksa paremad.

Erinevad eesmärgid
Tundub, et eesmärgid erinevad. Eesti laste õpikoormus on suurem, kõrgete teadmiste hind on koolistress, mis avaldub vägivallas, sh verbaalses ahistamises, üksteise halvustamises ja kiusamises. Meie õppeained on üksteisest suhteliselt isoleeritud ja õpilaste teadmisi peetakse tähtsamaks kui oskusi, sh sotsiaalseid oskusi.
USA kooli põhieesmärk on valmistada õpilasi ette iseseisvaks eluks, andes neile nii teadmisi kui ka sotsiaalseid oskusi. Seda rõhutasid paljud õpetajad. Üks kehalise kasvatuse õpetaja ütles, et pallimängude põhieesmärk ei ole arendada mitte palli korvi viskamise, vaid meeskonnatöö oskust.
West Chicago Community High School’i ühiskonnaõpetuseõpetaja Mary-Ellen Daneels, kes sai 2007. aas­tal USA parima ühiskonnaõpetuse õpetaja tiitli, korraldab õppeaastas paar USA Kongressi töö simulatsiooni, et õpetada õpilasi esinema, üksteist kuulama ja teiste arvamust aktsepteerima.

Eemalt näed ka ennast
Meie oleme läinud üksikisiku vabaduste kaitsmisel teise äärmusse ja praegu tajuvad nii kool kui ka kogukond oma jõuetust, noorte jõhkrus ja kasvatamatus aina süvenevad.
Reis oli ühiskonnaõpetuse õpetaja seisukohalt tähtis, sest USA-ga seonduvat õpetatakse nii ajaloo- kui ka ühiskonnaõpetuse tundides. Vahetu suhtlemine aitab vabaneda eelarvamustest ja stereotüüpidest, näha ja mõista meie haridussüsteemi tugevaid ning nõrku külgi, tunnetada kodani­kuühiskonda ja inimeste vastutust oma töö eest.