Tiigrihüppe, Microsofti ja Tehnokrati seminaril „Kõrgem Interneti-teadlikkus – suurem turvalisus” arutati õpilaste kaitsmist Internetis varitsevate ohtude eest.

Probleem on tõsine. Riigikogu liige Jaak Aab märkis avasõnavõtus, et 90% 6–11-aastastest (ca 110 000 last) kasutab Internetti ja ligi kolmandikku neist on seal kiusatud: noritud, sõimatud, ähvardatud peksa anda, avaldatud kompromiteerivaid fotosid ja videoklippe. Muret teeb ka see, et üle kolmandiku lastest on suhelnud Internetis võhivõõrastega, paljud nendega ka väljaspool Internetti kokku saanud, kusjuures poisid seitse korda rohkem kui tüdrukud. Jaak Aab küsis, kas täiskasvanud ikka teavad, millega õpilased netis tegelevad. Päris mitme maa uuringud näitavad, et kuigivõrd mitte, lapsed elavad oma elu.

Erinevad arusaamad
Seminaril arutati, kuidas lapsi Inter­netis kiusamise, seksuaalse ahistamise ja muude probleemide eest kaitsta. Ühiste ja kindlate seisukohtadeni ei jõutud.
Osa inimesi soovis lastele Internetis üht-teist ära keelata. Vastu väideti, et blokeeringule järgneb õpi­laste vasturünnak: tekib ahvatlus blokeeringuid lahti muukida ja nad on selles väga osavad. Ühed arvasid, et lastele tuleb Interneti-ohtudest rohkem rääkida, teised leidsid, et rääkimine on mõttetu, selle asemel peab lastega hoopis netis üheskoos tegutsema. Mõned arvasid, et laps on oma vanematest Internetis kõvasti üle, ta on seal nagu lendur, samal ajal kui vanemad on kõigest autojuhid. Oponendid leidsid, et lapsed näitavad end targematena, kui nad on, tegelikult pole nad infotehnoloogia kasutamises oma vanematest millegi poolest üle. Oli ka neid, kes soovitasid lapse nime Google’isse lüüa ja uurida, millega ta tegeleb, teised hoiatasid, et nii võib kaotada lapse usalduse.

Planeerime ja organiseerime?
Jaak Aab pakkus lahenduseks koostööplaani, mille täitmises osaleksid haridus- ja teadusministeerium, sotsiaal-, kultuuri- ja justiitsministeerium, politsei, RISO, TLÜ, TÜ, tarbijakaitse, lastekaitse-, lapsevanemate, õpetajate, koolipsühholoogide liit, noorteühendused ja paljud teised. „Juhtoinaks”, kes seda superplaanimajandust koordineerima hakkaks, pakkus Aab haridus- ja teadusministeeriumi.
Mari Kadakas Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest planeeris tulevikku kooli piirides. Ta arvas, et uues õppekavas, mis aasta pärast valmis peab olema, peaks Interneti-turvalisuse teema sisalduma inimese-, suhtlus- ja meediaõpetuses, kuid ka klassivälises tegevuses. „Kui Internet ei ole lapse ainus klassiväline tegevus, pole see eriti ohtlik,” ütles Mari Kadakas. Ta lisas, et uues õppekavas täpsustatakse klassijuhataja rolli ja klassijuha­tajagi peaks õpilasi Interneti-turvalisu­sest valgustama. Uute õppekavade valmides vajavad ka õpetajad massilist õppekava- ja turvalise Interneti koolitust, arvas Mari Kadakas. Ta leidis, et lapsevanematele võiks saata Internetiohtudele viitavaid voldikuid.
Ka Tallinna Ühisgümnaasiumi õpe­taja Hanna Toom lootis olukorda parandada parema planeerimisega: tema soovitas panna olemasolevad Interneti-pädevused kirja kooliastmeti, nii et õpetaja täpselt teaks, mida peavad tema õpilased 3., 6. ja 9. klassi lõpus oskama. Paha ei teeks ka mõned tasemetööd, arvas ta. Kui Tiigrihüpe tegi proovitasemetöö, tundsid IKT õpetajad vajadust tavalisest rohkem pingutada.

Teeme ja premeerime?
Parema planeerimise optimismi vä-­hendas Signe Piirsalu Tiigrihüppe Sihtasutusest, märkides, et parimadki tegevuskavad võivad luhta minna, kui need inimesi ei huvita. Tiigrihüppe projektide puhul on näiteks näha, et Interneti-ohutus inimesi eriti ei huvita. Ainult Kohtla-Järve ja Sillamäe koolid on seda teemat uurinud ja avastanud, et ka vene õpetajatele ei paku Interneti-turvalisus, andmekaitse, tarkvarapiraatlus jms eriti pinget. Miks peaks siis laiaulatuslik koostöö osalistele huvi pakkuma?
Tehnokratt Peeter Marvet küsis, miks ei võiks planeerimise asemel lähtuda põhimõttest „Teeme ja premeerime!”. Ta soovitas innustada ja toetada entusiastlikke tegijaid, tutvustada nende edulugusid, kuni teised tulevad ilma igasuguste plaanideta kaasa. Nii mõndagi on just nii teoks saanud.
Samas pidas Marvet tähtsaks teema­kohase materjali tähelepanelikku lugemist. „Rohkem teadmisi, vähem muretsemist!” oli Marveti üleskutse. Interneti-turvalisuse probleemidega tutvumist soovitas ta alustada Janis Wolaki artiklitest (http://www.unh.edu/news/cj_nr/2008/feb/lw18Internet.cfm). Kolmele seminaril osalenud riigikogu liikmele – Jaak Aabile, Indrek Saarele, Ott Lumile – ütles ta, et need peavad lugema Interneti-probleemide kohta vähemalt kolme ja kooliõpetajad vähemalt kuut raamatut. Teoste nimekirja lubas ta üles panna Tehnokrati koduleheküljele (http://tehnokratt.net/).
TÜ ajakirjanduse ja kom­munikat­siooni instituudi juhataja Halliki Harro kaldus kokkuvõtet tehes pigem premeerimise kui planeerimise poolele, öeldes, et seminar oli ideede kampaania, vaja on aga hoiakute ja motiveerimise kampaaniat. Head raamatud on olemas nii õpetajate kui ka riigikogu liikmete jaoks, kuid mis motiveeriks nende järgi tegutsema? Vääriline palk kindlasti, arvas Halliki Harro ja küsis, miks pole meil õpetajate professuuri. Miks meie juhtivate õpetajate palk ei ole 35 000 krooni kuus?
Tegevuskavasid koostades tuleks mõtelda ka motiveerimiskavadele.
Microsofti esindajalt Peter Fifkalt oleks oodanud näiteid selle kohta, kuidas on eespool tõstatatud küsimused lahendatud Suurbritannias, kuid Fifka keskendus Interneti-vägivallaga võitlevate organisatsioonide tutvustamisele. Mõned näited tema ettekandest.

Turvaorganisatsioonid
Austraalia, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, USA ja Interpoli koostööst saab lugeda veebisaidilt Virtual Global Task Force (http://www.virtualglobal taskforce.com/). Võrgustik püüab ohjeldada Internetti ilmunud pedofii­le, saates neile näiteks teateid, et nende e-aadress on riigiametnikel teada. Kanada Microsoft on avanud lastekaitseks portaali Child Exploitation Tracking System, (http://www.micro
soft.com/emea/citizenship/Internet
safety/CETS.mspx), kus löövad kaasa Indoneesia, Itaalia, Suurbritannia, Hispaania, Brasiilia, Tšiili, Rumeenia.
Suurbritannia Childnet (http://www.childnet-int.org/kia/) pakub tasuta CD-ROM-e, millel on Interneti turvalise kasutamise kursus. Euroopa Komisjon on asutanud Inhope’i (www.inhope.org/) ja Insafe’i (http://blog.eun.org/insafe/). Interneti-pettuste ja identiteedivarguste vastu võitleb Digital PishNetist (www.digitalphishnet.org).
Eestlastel tasub tutvuda Soome Tietoturvakouluga (http://www.tieto
turvakoulu.fi/; http://www.livstid.org/etusivu.htm), kust saab võrdlusmaterjali ja eeskuju. Näiteks turvalise Interneti päeva tähistati Soomes tänavu turvalisuse nädalana, sündmused kestsid 12.–15. veebruarini, kusjuures ei piirdutud ainult teemakohase blogimisega nagu meil, vaid korraldati üritusi Helsingis, Kuopios, Tamperes. Teema oli jutuks ka raadios, televisioonis, ajalehtedes.
Õpilased said mängida Internetis mänge, mis tuletasid neile muu kõrval meelde ka Internetis käitumise reegleid. Nädala korraldamisel lõid kaasa Soome majandus- ja kommunikatsiooni- ning töö- ja sotsiaalministeerium ning üle 30 eraettevõtte.