Tuul on väga kallis energialiik ja eesti rahvas on vaene. Tuumajaamast saadav elekter mak­sab 40–45 eurot MW/h, põlevkivist saadav 63 ja avamere tuulepargist saadav 90 eurot MW/h. Me pole tuule ulatuslikuks kasutamiseks veel piisavalt rikkad. Taani elekter on Euroopa kõige kallim ja sealgi saadakse tuulest vaid 14% kogutoodangust. Pealegi seonduvad tuule kasutamisega keerukad tehnilised probleemid. Vastavalt 2004. aastal valminud Eesti kütuse- ja energiamajanduse riiklikule arengukavale on elektrisüsteemi praegust olukorda arvestades tuulegeneraatoreid võimalik installeerida 90–100 MW ulatuses, kuid sellega kaasneks elektrisüsteemi talitluse kvalitatiivne halvenemine. Negatiivsete kaasmõjudeta saab püstitada 30–50 MW tuulikuid. Tehniliseks piiriks tuulegeneraatorite paigaldamisel Eesti elektrisüsteemis on 400–500 MW, kuid see nõuab väga suuri investeeringuid.
Tallinna Tehnikaülikoolis energeetikute tehtud arvutustest järeldub järgmist.
     Kui elektrituulikute koguvõimsus jääb alla 10 MW, siis Narva elektrijaamad sellisele võim­suse muutusele ei reageeri ja keskkonda me ei säästa, sest põlevkivi põletatakse samamoodi, nagu tuulikuid polekski.
     Juhul kui elektrituulikute koguvõimsus on 10–40 MW, peavad soojuselektrijaamad hakkama elektrituulikuid kompenseerima, kusjuures kütusekulu kokkuhoid ei ole võrdeline elektrituulikute toodetud elektriga. Narva jaamad on mõeldud baaskoormuse katmiseks ning nende inerts on suur, mistõttu neid ei saa kasutada elektrituulikute kiirelt muutuvate võimsuste ulatuslikuks kompenseerimiseks.
     Tuuleenergia osatähtsuse tõstmisel (50–250 MW) ei ole Nar­va jaamad enam üldse võimeli­sed tuulikute energiatoodangu ebatasasusi kompenseerima ning on vaja ehitada uusi kompensatsioonijaamu, mis läheb kulukaks ja seab meid suurde sõltuvusse Venemaa gaasist.
Tavaelektrijaamadeta ei suuda ükski elektrituulik ega tuulepark tagada elanike elektriga varustamist, ta saab töötada vaid koos tavajaamadega, mis tema genereeritavat võimsust balansseerivad. Seejuures vähendab elektrituulikute elektritoodang neid balansseeriva elektrijaama elektrienergia toodangut ja suurendab balansseeriva jaama kütusekulu ning emissioone. Mida suuremaks muutub elektrituulikute koguvõimsus, seda enam suurenevad kulutused nende ühendamiseks energiasüsteemi (võrkude ja reservelektrijaamade ehitus).
Ei tohi ka unustada, et tuule­generaatorid rikuvad maastiku ilmet, tekitavad müra ja on ohtlikud lindudele.