Soome keele õpikute ridu on asunud täiendama Mai Fricki „Soome keel iseõppijale. Algajale ja taasalustajale”. Mai Fricki pikaajaline töökogemus soome keele õpetajana on nähtav õpiku igal leheküljel.

Õppekomplekti sihtrühmana näeb autor ennekõike algajaid või taasalustajaid, kes soovivad soome keelt iseseisvalt õppida.
Õppekomplekti kuuluvad 12 peatükist koosnev õpik ning kolm CD-d,
millele on salvestatud umbes 200 minutit audiomaterjali. Soomekeelse teksti on sisse lugenud soome keelt emakeelena kõnelejad.
Õpik koosneb viiest osast: 12 õppepeatükki; soome keele grammatika (seletused antakse eesti keeles); harjutuste vastused; kuulamistekstid ning soome-eesti ja eesti-soome sõnastik. Tööjuhised esitatakse soome ja eesti keeles, grammatikaseletused ainult eesti keeles.

Elav ja eluline
Õpiku teemasid ja harjutusi seob läbiv lugu (peategelane soomlane Aavi ning tema eestlastest-soomlastest koosnev sõpruskond), mille kaudu õpetatakse igapäevasuhtluseks vajalikku keelt. Õpiku tekstid (autor Mai Frick) sisaldavad rikkalikult soome kõnekeele sõnavara ja väljendeid, mis aitavad õpilasel juba õppimisfaasis harjuda soomlase suulise keelekasutusega.
Õpikus esitatakse paralleelselt kirja- ja kõnekeele sõnavara ning juhitakse õppija tähelepanu suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevustele. Frick piirdub soome kõnekeele olulisemate joonte väljatoomisega, slängisõnavara õpikus ei esitata.
Kõnekeele sõnavara õpetamise juurde kuuluvad autori rohked kommentaarid kõnetusasesõnade (ehk sinatamise ja teietamise) kasutamise kohta eri olukordades (formaalne versus mitteformaalne situatsioon) ning vestluste algatamise ja isikute poole pöördumiste kohta (suhtlemine müüjaga, tellimuste esitamine jne). Frick juhib õppija tähelepanu Soome kontekstis „õigele” vestluskäitumisele, olulisematele kultuuri- ja keelekasutuserinevustele, soome tavadele ja kommetele, tõmmates paralleele eesti normidega.
Õpiku tekstid ja dialoogid on ajakohased, justkui elust enesest, pidades silmas täiskasvanud õppijat. Tekstid on humoorikad, paljudes tekstides ja dialoogides avaldub autori (must) huumorimeel. Iga peatüki alguses tuuakse välja uued sõnad koos eestikeelsete vastetega. Käändsõnad esitatakse nimetavas käändes (mõned sõnad ka omastavas käändes), tegusõnad da-infinitiivis.

Grammatikas on välditud keerulisi seletusi
Grammatikateemade käsitlemine järgib soome keele õpikute traditsioonilist ülesehitust (vrd näiteks Leila White, „Suomen kielioppia ulko­maalaisille”, 2001; Margit Kuusk, „Suomi selväksi”, 2005). Õpik algab ülevaatega soome keele tähestikust ja hääldusjuhistest, põhjalikult selgitatakse õppijale soome keele vokaalharmooniat.
Grammatikateemadest käsitleb autor nimisõnade käänamist omastavas, osastavas käändes ning kohakäänetes ja possessiivsufiksi kasutamist; verbide puhul tegusõna pööramist olevikus ja lihtminevikus (verbid jagunevad tüüpverbide põhjal kuude pöördkonda: istu-a, juo-da, nous-ta, tul-la, halu-ta, tarvi-ta), eitusverbi moodustamist, tingiva kõneviisi ning umbisikulise tegumoe rakendamist. Põhjalikult võetakse vaatluse alla nessessiivlausete moodustamine verbide täytyy ja pitää abil.
Substantiivide ja verbide kõrval saab õppija algtase­mele vajaliku ülevaate olulisemate küsisõnade ning küsilausete moodustamise kohta, põhjalikult harjutatakse küsimuste esitamist ning küsimustele vastamist (nt minkänäköinen hän on? millainen se on? millaista se on? mitä sinä harrastat? millä?). Suurt tähelepanu on pööratud ka numbrite, kuupäeva ning ajaväljendite õppimisele.
Õpiku lisast leiab õppija kompaktse ülevaate õpikus käsitletavate grammatikateemade kohta. Täiendava materjalina on lisatud põhjalik astmevahelduse ülevaade.
Erinevalt teistest algtasemele mõeldud soome keele õpikutest ei käsitle Frick käändsõnade mitmuse moodustamist ning käskivat kõneviisi, need teemad jäävad koostamisel olevasse kesktaseme õpikusse.
Mis tahes grammatikateemade puhul väldib autor keerulisi seletusi ning erialase keeleteadusliku terminoloogia kasutamist, asendades need lihtsate, õppija jaoks kohandatud se-
le­tustega (nt „täppide reegel” ehk vokaalharmoonia). Kuna õpiku autor näeb sihtrühmana ennekõike iseõppijat, hõlbustab keerulistest grammatikaseletustest loobumine võõrkeele iseseisvat õppimist ning suurendab kindlasti õpiku potentsiaalset kasutajaskonda.

CD-d on oluline osa õpikust
Õpiku lahutamatu osa moodustavad kolm autentsel soome kõnekeelel põhinevat CD-plaati, mille on sisse lugenud soome keelt emakeelena rääkijad. Suurem osa harjutustest eeldabki õppija iseseisvat töötamist ning CD-plaatide kasutamist. Harjutuste variante on õpikus palju, lähtuvalt iga peatüki ja õpetatava teema eesmärgist. Õppijal tuleb täita lüngad, vastata küsimustele, esitada küsimusi, lõpetada laused, valida õige sõna, kirjutada sõna õiges vormis jne. Õpikust ei puudu ka loovkirjutamise teemad: nt kirjutage teemal „Minun viikko”; kirjutage 12 lauset, kus räägite sellest, mida iga kuu teete, jne.
Ka kuulamisharjutuste liigid on erinevad. On harjutusi, mille eesmärgiks on soome keele häälduse õpetamine, on harjutusi, kus õppijal tuleb täita mitmesuguseid korraldusi (vasta küsimustele, ühenda küsimus ja vastus, kuula ja vasta, täienda, vali sobiv sõna, täida lüngad, arva ära, leia jne).
Paljud kuulamisharjutused on illustratsioonidepõhised (illustratsioonide autor on Josh Merle Tootsi), mille eesmärgiks on õppija iseseisev sõnade tähenduste juurde jõudmine, häälduse kuulamine ning harjutamine (nt vaata allolevaid pilte ja nende juurde käivaid nimisõnu / tegusõnu, ühenda pilt ja sõna, kuuled sõnu ka CD-lt).
Mai Frick on õppijaga pidevas dialoogis. Autor kommenteerib õppeprotsessi käiku ning annab metoodilisi nõuandeid soome keele õppimiseks. Õpitut korratakse palju. Iga kolmanda peatüki järel esitab Frick kokkuvõtte õpitust ning tulemustest, milleni õppija peaks olema jõudnud (nt 3. peatüki järel 250 uut sõna ja väljendit, 6. peatüki järel 600 sõna ja väljendit jne).
Lubab saavutada algtaseme keeleoskuse
Kursuse kogupikkus on 60–80 tun­di. Pärast 12 peatüki läbimist peaks õppija oskama umbes 1300 soomekeelset sõna ning olema saavutanud keeleoskuse, mis võimaldab tulla toime igapäevastes suhtlusolukordades. Ideaalis peaks õpiku läbitöötanud õpilane olema saavutanud algtasemel keeleoskuse, mis vastab Euroopa raamdokumendi tasemele A1–A2.
Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi on keeleoskustase A1 üldise keelekasutuse madalaim (mõõdetav) aste, kus õppija ei piirdu enam väga piiratud päheõpitud situatsioonikesksete fraasidega, vaid oskab suhelda lihtsas keeles, esitada lihtsaid küsimusi ja vastata samalaadsetele küsimustele, moodustada lihtsaid lauseid, mis puudutavad tema vajadusi või tuttavat kõneainet, ja vastata samalaadsetele lausetele (Euroopa keeleõppe raamdokument 2007: 48).
Tase A2 vastab esmase keeleoskuse taseme kirjeldusele. A2-taseme kirjelduskriteeriumid hõlmavad enamikku keelekasutuse sotsiaalsetest funktsioonidest (tervitamine, pöördumine, igapäevased viisakusväljendid; on võimeline vahetama lühikesi lauseid; oskab esitada küsimusi töö ja vaba aja kohta ning vastata samalaadsetele küsimustele (vt lähemalt Euroopa keeleõppe raamdokument 2007: 48–49).

Iseõppijale lausa ideaalne
Mai Fricki õpik on lihtsa ja loogilise ülesehitusega. Õpik on ideaalne õppevahend iseõppijale, kuid sama hästi kasutatav ka tunniõpikuna. Õpiku mitmekülgsus ning põhjalikult läbimõeldud teemakäsitlus võimaldab Fricki õpikut kasutada täiendmaterjalina muude soome keele õpikute kõrval.
Lisamaterjale soome keele õpiku juurde leiab Mai Fricki koduleheküljelt www.hot.ee/aaviaavi, kus on avatud ka foorum soome keele õppijale.