Raamatukirjutamise projekti olen teinud viiendas ja paar viimast aastat ka kümnendas klassis. Eesmärk on kujundada õpilastel kirjutamisharjumus.
Tavaliselt kolmandal veerandil, kui kõik on juba sisse elanud ja uue õpetajaga harjunud, hoiatan õpilasi ette: nüüd hakkame igal nädalal ühe tunni jooksul kirjutama. Enamasti oleme selleks päevaks valinud reede.
Eelnevalt lepime kokku, et tulemuseks peab olema proosatekst. Kas kirjutada üks pikem seostatud lugu või mitu lühikest, on juba igaühe enda valida. Gümnaasiumis on kirjutatud ka näiteks esseid. Peaasi, et kõik igas tunnis tõepoolest kirjutavad. Kaustik või paberihunnik on igaühel kaasas, mõni kirjutab kodus lisaks.
3.–4. nädalal hakkame klassis kat­ken­deid ette lugema. Sõltuvalt klassist on projekti pikkus varieerunud. Mõ-ned on kirjutanud poolteist kuud, aga näiteks tänavused „viiendikud” kirjutavad kuu aega – tundub, et raamatud hakkavad autorite arvates juba valmis saama. Iseenesest pole valmisteose pikkus tähtis: kelle raamatus on teksti neli lehekülge, kellel 40.
Lõpuks loeme kõik valminud tekstid ette, arutame läbi ja siis annan mina õpilastele täpse juhendi, kuidas tuleb raamat lõplikult vormistada. Vormistamiseks on aega kaks nädalat. Selle aja jooksul peavad raamatud minu kätte laekuma. Olen raamatuid ka hinnanud: sisu eest hinne kirjandusse, vormistuse (sh ka õigekirja) eest eesti keelde.
Lõpuks toimub presentatsioon, kus kõik vaatavad-loevad üksteise raamatuid. Tagasi on autorid raamatud saanud tavaliselt alles siis, kui mina olen nende õpetamise lõpetanud. Ühest küljest on mul nii alati näidiseid noorematele eeskujuks võtta, teisalt on ka õpilastel huvitav oma teost mõne aasta möödudes juba distantsilt lugeda.