Riiklik õppekava sätestab õppeaine kursuste arvu kooliastmes, kuid ei määratle, millises klassis need läbida tuleb.
Nii on kooli otsustada, kas ta planeerib kolmandale kooliastmele ettenähtud ühe inimeseõpetuse kursuse (35 ainetundi) 7., 8. või 9. klassis või otsustab teha hoopis pool kursust ühes ja pool teises klassis. Ka ainekava teemad ning õpitulemused on määratletud kooliastmele, mitte konkreetsele klassile.
Õpetajad peaksid hetkeks peatuma ja otsustama, kuidas vastava kooliastme lõpetaja saavutaks kõige paremini RÕK-is ette nähtud teadmised ja oskused. Kui näiteks õpetaja käsitleb ainult 5. klassis tervisega seotud teemasid ja terve 6. klassi suhtlemistemaatikat, ei saa ta olla veendunud, et 6. klassi lõpetaja oskab järgida tervislikku eluviisi, teab olulist seksuaalelust ja suguhaigustest, oskab anda esmaabi. Seaduse kohaselt, mida RÕK on, peab ta seda suutma. Seega tuleb kõikides kooliastmetes inimeseõpetuse teemasid korrata. Tasemetööd hindavad just kooliastme, mitte ühe klassi õpitulemusi.
Tõenäoliselt ei rakenda koolid oma tundide ja teemade jaotusel klassiti loomingulist suhtumist seetõttu, et inimeseõpetuse õpikud-töövihikud on adresseeritud kindlale klassile. Õpetaja ei peaks õppeprotsessi alusena nägema aga õpikut, vaid ikkagi õppekava. Õpik on abivahend, ühes klassis võib kasutada korraga mitut õpikut või neid üldse mitte kasutada. Siin on vaid üks reegel: kui õpetaja otsustab õpikut-töövihikut kasutada, tohib kool riigi raha eest osta vaid sellist õppematerjali, mille haridus- ja teadusminister on RÕK-ile vastavaks kinnitanud. Kõik muud õpikud-töövihikud tuleb koolil enda raha eest muretseda.
Tavapärasest erinev tunnijaotusplaan võib tekitada mõningaid raskusi kooli vahetavatel õpilastel, kuid koolivahetajaid võiks vaadata pigem erandi kui reeglina. Kool ja õpetaja peaksid oma töös lähtuma eelkõige sellest, kuidas kõige efektiivsemalt saavutada RÕK-is määratletud õpitulemusi, ning mitte kartma olla heas mõttes omanäoline ja innovaatiline.
Haridusministri määrus nr 75 sä­-testab, et inimeseõpetuses ei ole võimalik teha põhikooli lõpueksamit, küll aga sooritada gümnaasiumi lõpetamisel koolieksam. Määruse § 14 (7) ütleb: koolieksameid võib sooritada kõigis riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes. Inimeseõpetus on gümnaa­siumiastmes kohustuslik, seega on eksami sooritamine lubatud ka siis, kui õpilane on õppinud ainet vaid ühe kursuse. Nagu kõikide teiste koolieksamite puhul, peab õppenõukogu kinnitama siis ka inimeseõpetuse eksami vormi ja selle, kas see sooritatakse uurimistöö, suulise või kirjaliku eksamina. Inimeseõpetuse õpetaja peaks julgustama õpilasi valima eksamiks oma ainet ning eriti tegema uurimistööd. Inimeseõpetus pakub selleks palju võimalusi.