Mul on väga hea meel elada riigis, kus peetakse oluliseks, et järeltulevad põlvkonnad oleksid teadlikud oma võimalustest ja kohustustest. Ehk osalt just sellepärast on Eestis nii palju koole.

Oleme riiklikus õppekavas kokku leppinud, mis on ühe areneva inimese jaoks oluline läbi teha, et ta kasvaks arukaks ja asjalikuks. Igasugune õppimine tähendabki eelkõige arenemist ja muutumist.
Tõnu Õnnepalu saatis paar aastat tagasi Rocca al Mare Kooli tervituskaardi, millel seisva saksakeelse lause mõte võiks kõlada umbes nii:

„Ma näen, kuidas
eile ehitatud koolides
õpetavad üleeile hariduse saanud
õpetajad
täna õpilasi
lahendama ülesandeid,
mis seisavad
nende ees homme.”

Raamatukogu tähtis roll
Teadmised on olulised asjade tuuma mõistmiseks, aga „homsete ülesannete” lahendamiseks ei pruugi nendest piisata – selleks on tarvis loovust. Kool on võimalus õpilase arenemiseks, seda mitte ainult teadmiste ulatuse, vaid ka vaimse, hingelise kasvamise poolest.
Kui teadmistega saab suurepäraselt tegelda seltskondlikult õpetaja suunamisel klassiruumis, siis vaimne küpsemine on individuaalne tegevus. Igal asjal on oma aeg ja koht. Ka neil, mis meie hinge puudutavad. Need tuleb üles leida. Peab olema koht, kus õpilane saab valida täpselt seda, mis tema jaoks parajasti oluline on ja mis teda vaimselt toidab. Koolis ei näe ma selleks paremat paika kui raamatukogu.
Usun, et avar hästi varustatud raamatukogu koos asjatundliku ja sõbraliku raamatukoguhoidjaga võib õpilaste arengule väga palju kaasa aidata. Ma näen siin võimalust, mida ei tohi käest lasta. Seda võimalust peab tunnetama kõigepealt raamatukoguhoidja ise, et aidata nii õpilastel, kelle jaoks me seda kõike teeme, õpetajatel, kellega koos töötame, kui ka direktoril ja omavalitsuse ametnikel jõuda mõistmiseni, miks on hästi toimiv raamatukogu koolis vajalik ja miks tasub sellesse panustada.

Seos lugemisoskusega
Tõend sellest, kuidas raamatukogu olemasolu koolides mõjutab õpilaste funktsionaalset lugemisoskust, tuli eriti ilmekalt esile Saksamaal, kus PISA 2000 šokeerivaid tulemusi analüüsides selgus, et lood lugemisega olid paremad nendes liidumaades, mille koolides on üldiselt oma raamatukogud olemas, näiteks Baieris.
Ka meil Eestis on PISA 2006 andmetele tuginedes võimalik väita, et hästi toimivad raamatukogud aitavad kujuneda õpilastel paremateks lugejateks. Nimelt tuuakse uuringu kokkuvõttes esile Tartu õpilaste häid tulemusi funktsionaalses kirjaoskuses. Samuti näitas 2006. aastal korraldatud kooliraamatukogude välisvaatlus, et Tartu linna 11 gümnaasiumi raamatukogust vastas esimesele tasemele viis, teisele viis ning kolmandale tasemele ainult üks raamatukogu.
Kirjaoskuse mõiste ulatab tänapäeval kaugemale kui lihtne lugemis- ja kirjutamisoskus. Funktsionaalne kirjaoskus hõlmab hulga oskusi, alates infovajaduse äratundmisest, eri infootsimismeetodite tundmisest infoallikate kasutamise, kriitilise hindamiseni ja info analüüsimise ning esitamiseni. Õpetajaks õppijatele sellest kõigest „üleeile” ei räägitud. Juba „täna” on seda aga õpilasel tarvis. Nii nagu õpetajatel, tuleb ka raamatukoguhoidjatel ajaga kaasas käia.

Õpioskuste treeningsaal
Paradoksaalne on see, et kuigi kool on õppimise koht, siis õppima seal enamasti ei õpetata. Aga seda, mida ei oska, on kole raske teha. Kindlasti on õpetajaid, kes annavad õpilastele head nõu, kuidas olulist ebaolulisest eristada, kuidas ja mida meelde jätta, mis seosed asjade taga on.
Riiklik õppekava paneb rõhku õpilase iseseisvate õpioskuste arendami­sele. Need oskused vajavad harjutamist nagu kõik teisedki. Hästi varustatud kooliraamatukogu on selleks ideaalne paik, kui asjakohaste teadmistega raamatukoguhoidja õpilasi suunab.
Kooliraamatukogu võib vaadelda kui õpioskuste treeningsaali. Kui õpilasel tekib koolitükke tehes takistus – infolünk –, on parim hetk harjuta­da olukorrale uut lahendust. Raama­tu­koguhoidja võtab infootsingu konsultandi (treeneri) rolli. Ta aitab õpilasel selgusele jõuda, mida täpselt on vaja teada saada. Millisest allikast vastust otsida? Kuidas allikat (teatmeteost, andmebaasi) kasutada? Kuidas informatsiooni kriitiliselt hinnata ja seda kasutada?
Kui raamatukoguhoidja on konsultandi rollis edukas ja suudab aidata, on õpilasel üks oskus juures – praktiliselt läbitehtuna jääb see hästi meelde. Lisaks tekib usaldus raamatukoguhoidja vastu – „sain abi, ei karda uusi õppimisalaseid väljakutseid ja raamatukogu tundub olevat üks kasulik koht”.
Kooliraamatukogu üks ülesanne on toetada lugemisharjumuse kujunemist ja püsimist. „Raamatuid loetakse tänapäeval vähe, kirjaoskust aitavad elus hoida ajakirjandus ja subtiitrid,” väitis üks meediaasjatundja paar aastat tagasi. Vähe või palju on suhteline. Küll lapsed loeksid, kui neile õigel hetkel õige asi pihku satuks.
Praegused lapsed kasvavad infomaailmas enam kui eales varem. Kohutavalt pealepressiv meelelahutus teeb end üha kättesaadavamaks. Filme, seriaale, saateid saab järele kuulata ja järele vaadata, iPod-i või telefoni laadida ja taskus kaasas kanda. Kõike seda on nii palju, et kes tahab keskenduda ja süveneda, peab selleks eraldi pingutama. Kas me ei peaks olukorra tasakaalustamiseks tegema raamatud kättesaadavamaks, kui need praegu on? Eriti, kui usume, et lugemine on arenevale inimesele oluline.
Kooli kõrvalt linna- või külaraamatukokku jõuda on võimalik, aga keeruline, kui pärast tunde on õpilasel trenn, muusikakool või huviring. Mõnes vahetunnis raamatukokku jõudmine pole probleem. Eriti kui raamatukogu on avar ja kena ning õpilane tunneb sinna sisenedes, et ta pole mitte tülinaks, et see koht ongi tema jaoks tehtud ja sõbralik abivalmis täiskasvanu seal on selleks, et teda vajadusel aidata.
Meie hoolitseme esimese asjana selle eest, et kohustuslik kirjandus oleks võimalikult hästi kaetud. See on päris keeruline, sest nimekiri pole sugugi lühike. Kui arvestada, et aastas loeb iga klass umbes 10 raamatut, teeb see 12 klassi kohta kokku 120 nimetust. Lisaks muutub algklasside nimekiri märkimisväärselt – värskemat eesti kirjandust on hulgas. Õpetajate sõnul toimib nimekiri paljudele lapsevanematele soovitusena raamat lapsele koju osta.

Uudiskirjandus on oluline
Teise olulise asjana pöörame tähelepanu uuema lastekirjanduse olemasolule. Kui lugemine on just selgeks saamas ja raamatumaailma uks vaikselt paotub, kulub priske varu lastekirjanduse klassikat ja uuemat lasteraamatut marjaks ära. Eelmisel aastal oligi Rocca al Mare kooli kõige usinam laenutaja 1. klassi tüdruk.
Tähtis on iga natukese aja järel uusi raamatuid tellida ja neid tutvustamas käia. Nii vahva on, kui tutvustame kolleegiga algklasside hommikukogunemisel nelja uut raamatut ja õhtuks on need juba kõik laenutatud, järjest uued tegelased tulevad neid küsima ning end järjekorda panema.
Hea tunne on siis, kui paned üles Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatava „Nukitsa” konkursi jaoks nimekirja kahel viimasel aastal ilmunud Eesti lasteraamatutest ja avastad, kui palju meil neid ikka on. Ja siis tulevad lapsed nimekirja ja raamatuid uudistama ning näitavad üksteisele, mida nad kõike juba lugenud on ja mis neil kodus olemas on.

Keegi ei jää tühjade kätega
Kolmandaks püüame pidada kinni lihtsast põhimõttest – ära saada õpilast raamatukogust ära tühjade kätega. Kui raamatuid ei jätku, vaatame arvutist järele, millises Tallinna Keskraamatukogu harukogus teos parajasti sees on, ja anname teada. Oleme ka Eesti Lastekirjanduse Kes­kuse kataloogi kaudu abi otsinud ja saanud. Laps minema saata oleks kõige lihtsam, aga see tähendaks käest lastud võimalust. Iga kokkupuude tekitab või vähendab usaldust. Kui õpilasel pole mahti ära oodata, kuni me järele vaatame, kust soovitud raamatut saada võib, anname talle kaasa lehekese, kus on harukogude telefoninumbrid, aadressid ja lahtiolekuajad, et ta saaks vanemate abiga ise edasi toimetada.
Algõpetuse õpetajad on leiutanud uut sorti vahetunni: lugemisvahetunni. Pärast söögivahetundi on klassil vaikne aeg – kapist võetakse pooleliolev raamat ja loetakse seda kuni järgmise tunni alguseni. Vahel käiakse seda ka meie juures raamatukogus tegemas. Klassides on kodust kaasa võetud raamatutest tekkinud väikesed raamatukogud.
Kooliraamatukogu võimaluste tunnetamine ja nende kasutamine võib paljudele õpilastele olla muutuste, arengu katalüsaatoriks. Me ei tea, mis võib olla see ideelumepall, mis paneb liikuma just selle õpilase arengulaviini. Aga et see juhtuks, peab olemas olema avar hästi varustatud raamatu­kogu, kus tegutseb sõbralik ja asjatundlik raamatukoguhoidja.