Inimeseõpetuse kursustel on noorte hoiakute ja veendumuste kujundamisel oluline koht, need aitavad gümnaasiuminoortel teha otsuseid maailmas, mille iseloomulik tunnus on valikuvabadus.

Riikliku õppekava järgi on gümnaasiumis ette nähtud vähemalt üks kohustuslik inimeseõpetuse kursus – perekonnaõpetus või psühholoogia. Valikainete korraldus võimaldab pakkuda mõlemat.

Igaüks on omamoodi
Psühholoogia tundmine on kasulik paljudel elualadel ning lisaks annab see esmase arusaama teadusdistsipliinist, aitab õpilasel paremini mõista inimeste erinevusi ja unikaalsust, iseendaga toimuvaid muutusi ning inimesega seotud üldiseid protsesse.
Perekonnaõpetuse tunnid annavad integreeritud terviku noori otseselt puudutavatest teemadest: tervislike valikute tegemine, paarisuhte loomine, lapse sünd ja areng, kasvatuspõhimõtted, kriisiga toimetulek, põlvkondadevaheline side, teadmised perekonnaõigusest ja perekonna rollist ühiskonnas. Türi Majandusgümnaasiumi õpilased väärtustavad psühholoogiatundi just seetõttu, et seal saab ennast vabamalt tunda, julgelt avaldada arvamust ja kuulata teiste oma, küsida, avastada endas uusi külgi, jagub asjalikku, vajalikku ja huvitavat infot inimeses toimuva kohta. See on tund, kus koged tihti ahhaa-efekti ja tõded, kui kahju on, et seda varem ei teadnud.

Perekonnaõpetus kui väljakutse
Gümnaasiuminoored on saavutamas küpsust, et kõiki põhikoolis käsitletud teemasid uues ja elulisemas valguses näha, mõista ja eluga siduda. Inimeseõpetuses hindavadki õpilased eelkõige põhjalikke ja arendavaid diskussioone, mis põhinevad faktiinfol, ning mõttevahetusi neid endid puudutavatel teemadel (nt inimeste erinevused, suhted, individuaalsed iseärasused, seksuaalsus, uimastid, vaimsed võimed, meediakajastus, abort, stress, puhkamine jms). Kõiki neid teemasid teistes ainetundides enamasti ei pakuta või kui, siis mitte noorte endi elu ja arengu vaatenurgast. Aktiivse klassijuhataja ettevalmistatud tundides mõnda teemat küll käsitletakse, kuid tihti jääb palju siiski läbi arutamata. Süstemaatiliseks käsitluseks klassijuhatajatundidest ei piisa.
Koolibri uus perekonnaõpetuse õpik (autorid Inger Kraav, Margit Kagadze ja Katrin Kullasepp) annab tunnistust sellest, et ka tänapäeval on lähisuhetest ja kooselust kirjutamine tõeline väljakutse. Kuidas kajastada perekonda nii, et keegi ei haavuks, ja samas juurutada väärtusi, mis toetavad kaalutletud partnerivalikut, pikaajalist kooselu ja põlvkondadevahelist sidet. Lisaks tuleb arvestada õpilase isiklikke, usulisi, eetilisi ja kultuurilisi tõekspidamisi.

Tänapäevased võimalused
Inimeseõpetuse tundides tuleks teemade käsitlemise aluseks võtta tänapäevased probleemid, sotsiaalsed dilemmad ja demograafilised andmed. Kasutada saab uusi õpetamismeetodeid, nagu rollimängud, juhtumianalüüsid, õppekäigud, ulatuslikud uurimistööd.
Noortele on huvipakkuvad ja eakohased mitmesugused testid ning küsimustikud, kuid sel juhul on eriti oluline õpetaja selgitus.
Õpikumaterjali kõrval annavad diskussioonideks aluse heal tasemel teemakohased dokumentaalfilmid või ühiskondlikke valupunkte kajastavad saated (nt ETV-s „AegRuumi” raames näidatud filmid ja ETV uus saatesari „Pereelu”. Kriitilist mõtlemist arendab trükimeedias ilmuvate teadus- või diskussiooniartiklite analüüsimine.

Elu ärgu jäägu tagaplaanile
Tartu Ülikooli kasvatusteaduste dotsendi Inger Kraavi kinnitusel on perekonnaõpetus ja psühholoogia pikka aega olnud Eestis koolides eelistatumaid fakultatiivaineid, neid õpetati, ehkki õppe- ja muud kirjandust kummagi jaoks oli väga napilt. Nüüdseks on õpikute puudusest üle saadud, psühholoogias saavad õpetajad valida mitme heal tasemel, põhjaliku ja nüüdisaegse õpiku vahel, ka perekonnaõpetuses on 1990-ndail ilmunud õpikuile lisa.
Inger Kraavi sõnul on mõlemad gümnaasiumis pakutavad inimeseõpetuse ained mõeldud teineteist täienda­ma – toetudes teaduslikul alusel ja faktipõhiselt antud teabele, võimaldavad need õpilasel arutleda üldinimlikel ja iseendale olulistel teemadel.
On kahetsusväärne, kui gümnaasiumiharidus muutub vaid riigieksamiteks drillimiseks ning tagaplaanile jäetakse elulised teemad, nagu perekonnaõpetus või psühholoogia.