Töötasin ligi 15 aastat Riisipere Lasteaia liikumisõpetajana. Mõni aasta tagasi tutvusin Maarike Harro ja Leila Oja kehalise võimekuse ehk Eurofit-testidega koolieelikutele. Testid, millest allpool juttu tuleb, viisin läbi Riisipere ja Turba koolieelikutega.

Eri soost laste liikumisvajadus erineb. Poiste liikumistarve on 50% suurem kui tüdrukutel. Aktiivse ja liikuva lapse ellusuhtumine ning minapilt on aga positiivsem, talle saab osaks rohkem õnnestumise ja oskamise rõõmu.

Treening loob head eeldused
Kooliminekuga langeb laste liikumisaktiivsus ligi poole võrra. Õpilane istub umbes 85% ajast pingis või kirjutuslaua taga. Ka kehalise kasvatuse tunnis liiguvad õpilased ainult 1/5–1/4 tunnist.
Seepärast on eriti tähtis kujundada just lasteaias vajadus palju liikuda ja tunda sellest rõõmu.
Eelkoolieas ei ole lapsel võimalik saavutada organismi treenitusseisundit, sest füsioloogilised mehhanismid pole selleks veel välja arenenud. Ainult koordinatsiooni saab märgatavalt täiustada. See tagab ka kiiruse ja vastupidavuse mõningase suurenemise. Ainult kehaliste harjutuste süstemaatilise sooritamise tulemusena saab kehalisi võimeid ja treenitust arendada.
Kui tervel lapsel on piisavalt liikumisvõimalusi ja teda on vastavalt eale ka suunatud, saavutab ta suure tõenäosusega selle, millest on kasu tema arengule ja õppimisvõimele. Ta liigutused muutuvad automaatseiks, kujuneb välja käteosavus ja kehatunnetus. Laps tunnetab oma jõudu, kasutab seda eesmärgipäraselt. Käsi teab, mida jalg teeb, silm näeb, kuidas käsi või jalg liigub. Laps muutub vastupidavaks, tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu.
Kehaline võimekus ja treening lapseeas loob eeldused aktiivseks eluviisiks ning tugevaks terviseks kogu eluks.
Kehalise võimekuse testimiseks kasutasin kuut Eurofit-testi: jõudu mõõtsin selililamangust istessetõusu testiga, 150-grammise liivakoti viskega parema ja vasaku käega, paigalt hoota kaugushüppe testiga, painduvust mõõdeti ettepainduvustestiga ning reaktsioonikiirust ja liikumissuuna muutmise kiirust 4 x 10 meetri jooksul.
Alushariduse raamõppekavas on ette nähtud 2–3 õppetundi liikumistegevust nädalas. Paljudes lasteaedades liigutakse kaks tundi.

Kolm liikumistundi nädalas
Viisin oma põhitöökohal kuue kuu jooksul läbi kolm liikumistegevust nädalas. Kontrollgrupina võrdlesin naaberlasteaia laste kehalist võimekust. Testid viisin mõlemas lasteaias läbi uurimistöö alguses ja kuue kuu möödudes.
Selgus, et kolm liikumistundi nädalas parandas tunduvalt liikumise kiirust, tugevdas kõhu-, käte- ja õlavöötmelihaseid. Eriti tegi rõõmu, et suurenes laste huvi liikumise vastu.
Lähtudes testi tulemustest, on õpetajal edaspidi liikumistegevuse läbiviimisel võimalik selle sisu muuta, arvestades laste individuaalseid iseärasusi. Testimise tulemusena võib suureneda laste motivatsioon parandada oma kehalist võimekust ja muutuda arusaam tervislikust eluviisist.
Lasteaiaõpetajate töö paneb aluse sellele, et kooli minnes oleks lapsel head kehalised võimed ja huvi sportliku tegevuse vastu.